Lasteaiaeas lapsi huvitab kõik, mis on päris. Just seepärast on Titutriinu lasteaed võtnud nõuks viia oma hoolealused võimalikult sageli enda majast välja, uurima loodust, tehiskeskkonda ja põnevaid inimesi.
Titutriinu lapsed uurisid merekuul kaluripaate, võrke ja kala ennast
/nginx/o/2018/05/31/7873691t1ha023.jpg)
9. oktoober 2017, 16:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Septembris olid laste tegevused seotud merega.
Alustasime lõbusõiduga Pärnu lahel. Küüti pakkus lapsevanem Priit Jürioja, kes oli meie jahisõidu kapten. Et tagada laste ohutus ja heaolu, jagati ühe rühma lapsed kahte seltskonda. Korraga oli kaasas üheksa last ja kolm täiskasvanut, kõigil päästevestid seljas. Lapsed olid julged ja rõõmsad. Nägime merel koolilaste purjetamist ja tundsime päris tugevat lainetust. Saime uudistada jahi kajutit ja näha purjede seadmist. Uurisime, millised on Pärnu muulid ja kus asuvad majakad.
Pärast lõbusõitu võtsime ette kalurite töö ja kohalike kaladega tutvumise. Õppekäigul rannakalurite juurde käis iga laps ära kaluripaadis. Nägime, et paadi rool on hoopis teistsugune kui autol. Soovijad said ise rooli keerata. Saime katsuda ankrute raskust ja kalurite kummiriiete materjali. Kuuris nägime uue püügivahendi, ahvenamõrra valmimist. Kutseline rannakalur Mati Audova näitas lastele, kuidas mõrrategu käib. Kõik 18 last mahtusid lahkete kalurite kuuri korraga ära. Paate oli aga nii rannal kui vees. Maal vaatasime suure räimepaadi pesemist. Kuuride juures oli näha punakaid lippe, nende kasutamise kohta teadsid lapsed juba õpetajatele jutustada.
Kalurite käest saime päris kalu uurimiseks. Aivo Kivimaa jagas oma saagist lastele angerja, ahvena, vimma, lesta, mudila, särje ja latika. Uurimistöö algas rühmaruumis, kus õpetaja Kristel Pikkas selgitusi jagas. Õhtuks olid kalad õues ja lapsed said nendega tutvumist omal käel jätkata. Soovijad võisid lasteaiaski uudistada peenemat kalavõrku, mida kalurid mutiks kutsuvad.
Mereteemad lõppesid kalauurija Jüri Tensoni külaskäiguga lasteaeda. Onu Jüri on Titutriinus alati oodatud ja tema muhedad jutud ja põnevad teadmised loomadest jäävad lastele hästi meelde. Seekord olid tal kaasas väiksed krabid, ujur ja kaks vähki. Vähid olid agarad: liikusid meie hommikuringis ikka tagurpidi nagu neile omane. Üks vähkidest oli ühe sõraga. "Küllap ta on kraakleja," arvas onu Jüri seepeale.
Lastel avanes samuti võimalus proovida kalaroogi. Siin on meil aga veel pikk tee käia. Praetud lesta oli nõus maitsma vaid kolm last, õrnsoolatud lõhe aga mekkis päris paljudele. Võib-olla aitas kaasa see, et lõhevõileivad valmisid laste enda käega. Titutriinu õpetajad on aga kõik kalamaiad. Loodame, et saame siin lastele eeskujuks olla ja kalasöömist omasemaks muuta. Oleme ju pärnakad!
