/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
/nginx/o/2017/10/24/7246057t1he0d7.jpg)
Paaniline põgenemine üle aedade ja nende alt. Enda peitmine varem välja vaadatud salapaikadesse. See on mõnelgi ehitusplatsil, kuhu politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad tänavu on jõudnud, vaata et igapäevane vaatepilt.
“Ütleme nii, et politseinikud on saanud viimasel ajal kõvasti sporti teha,” tõdes Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse juht Margo Peters.
Peters tõi näite laudas töötanud ehitajate kontrollimisest. “Kaks ukrainlast panid jooksu. Said elektrikarjusest siraka ja jooksid edasi,” meenutas ta, lisades, et enamik ebaseaduslikke töötajaid saadakse kätte.
Petersi jutu järgi on ebaseaduslike võõrtööliste arv kasvanud Eestis mullusega võrreldes ligemale kolm korda. Pärnumaa kohta politsei eraldi statistikat ei tee, ent piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse juhi sõnutsi on Lääne prefektuuri tööpiirkonna 87 menetlusest lõviosa algatatud ebaseaduslike välismaa ehitajate või nende tööandjate suhtes Pärnu- või Raplamaal.
MTA maksuauditi üksuse juht Airi Lepassar märkis, et nemad on viimase kolme kuu jooksul tabanud Pärnumaal 57 mitteametlikult töötanud inimest, neist 34 välismaalased. “Kui vaatan kogu tuvastatud registreerimata tööjõudu, on üldine tõus eelmise aastaga võrreldes ehk üks protsent, aga välismaalaste osa on kasvanud märkimisväärselt,” kinnitas Lepassar.
Politsei eesmärk oli reididel avastada ja tabada Eestis seadusvastaselt töötavaid inimesi, hoidmaks tööjõuränne kontrolli all ja ennetamaks mustalt töötamise võimalikkust. MTA otsib töötajate registrisse kandmata isikuid. Nii püüavad tollitöötajad välistada ümbrikupalkade maksmist.
Peters leiab, et praeguse olukorra on tekitanud peaasjalikult ehitusturu kasv. Sama väitis Pärnu südalinnas Martensi maja ja bussijaama ehitava AS Eston Ehituse juhatuse liige Peep Sakk. “Ehitusmahud on sel aastal märgatavalt kasvanud ja praeguse ehitustempoga ei jätku tööjõudu,” põhjendas Sakk.
Eston Ehituse juhi arvates võivad siinsed alltöövõtjad eelistada välismaa ehitajaid veel seetõttu, et neile saab maksta vähem, kui kohalikud töölised küsivad. “Ma täpselt ei tea, kui suur võib olla hinnavahe, aga muidu poleks ju mõtet neid kasutada,” lausus Sakk.
Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Metsa sõnutsi on maakonnas töötuna arvel 196 inimest, kelle eelmine töökoht oli ehitusvaldkonnas. Neid, kes otsivad tööd ehitajana, on 314. “Paljud meil arvel olevad ehitajad ütlevad, et nende sektoris on palgad liiga väikesed,” tõdes Mets.
Seevastu välismaalased tulevad siia suure raha järele. “Ukrainlased on öelnud, et saavad kodumaal paarsada eurot, aga siin mitu korda rohkem,” märkis Peters. Välismaalt siia ehitama tulijate ring on kirju: leidub näiteks kunagisi politseinikke ja õpetajaid, aga ka kutselisi ehitajaid ja keevitajaid.
Lepassar peab võimalikuks, et ettevõtted pole rahul siinse oskustööjõu valikuga. “Olen kuulnud, et töövõtjad on välistööjõuga väga rahul,” avaldas ta. Nende ebaseaduslikult töölevõtmise põhjus võib Lepassari ütlust mööda peituda aga selles, et seadus ei luba maksta välismaalasest ehitajale alla 1146 euro suurust brutopalka.
Saki jutu järgi on kohalik ehitaja valiv. “Leida praegu Eestist puhta vuugi ladujaid, nagu on Martensi maja ehitusel – peaaegu võimatu,” selgitas Sakk. “Müüritöö on füüsiliselt suhteliselt raske, kõik eelistavad kergemat ja tasuvamat. Odavamat tööjõudu kasutataksegi peamiselt nendel raskematel töödel, mida Eesti mees eriti teha ei taha: müüri- ja betoonitöödel.”
Eston Ehituse juhi sõnutsi on alltöövõtjatel üsna keeruline silma peal hoida. “Nad kasutavad nii oma mehi kui võtavad abitööjõudu,” selgitas ta. “Küsime, kas kõik paberid on korras. Ütlevad: “Jaa, meil on kõik korras!” Siis selgub, et mingi politseipaber oli siiski korda ajamata.”
Eelmisel nädalal tabatigi reidi käigus Martensi maja ehituselt kümme PPAs registreerimata ukrainlast ja moldovlast. MTA registrisse oli kandmata neist seitse. Saki teada on enamik neist dokumendid korda ajanud ja tööle naasnud.
Nagu Peters märkis, lubataksegi ehituselt kõrvaldatud töötajad tagasi ametisse, kui töötamine seadustatakse. “Kui tööandja maksab töötajale palka ja on selle deklareerinud, ei näe ma põhjust, miks meiegi ei peaks seda töötajat registreerima,” lausus ta.
Niisiis võib võõramaalastest ehitajate töötamine olla illegaalne, kuna asjaosalised pole nende politseis registreerimise vajalikkusest teadlikud. Peters usub, et mõnikord sunnivad seadust rikkuma tööde valmimise tähtajadki: töödega tahetakse kiiresti pihta hakata.
Kuidas probleemi lahendada?
Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse juht Margo Peters ja MTA maksuauditi üksuse juht Airi Lepassar on üksmeelel, et peatöövõtjad peaksid võtma ühes partneritega solidaarvastutuse.
Peters soovitas, et peatöövõtjad saavad kontrollida töötaja PPAs registreeritust, sisestades politsei kodulehel e-päringute rubriigis tema ees- ja perenime ning sünniaja. Nii tasub peatöövõtjal küsida alltöövõtjatelt ehitusplatsil töötavate inimeste passikoopiad.
Lepassari sõnutsi aitaks ehk seegi, kui ehitusvaldkonnas piirataks alltöövõtjate arvu. “See teeks ahela läbipaistvamaks ja annaks peatöövõtjale parema ülevaate,” märkis ta, lisades, et niisuguse korra kehtestamiseks on teinud ettepaneku ehitusettevõtjate liit.
Põhjamaadest saaks Lepassari sõnade kohaselt võtta üle kiipkaartide süsteemi: igal töötajal on oma kaart, mille ta tööle jõudes registreerib.
Lepassari teatel pakub MTA peatöövõtjale kontrollimise võimalusi e-maksuameti kaudu: sealt saab ülevaate partneri tasutud maksudest. “Kui alltöövõtjal on kümme töötajat ja eelmises kvartalis makstud 1000 eurot tööjõumakse, peaks tuluke põlema minema küll,” sõnas ta.