Karp, mis avaneb, kui tead vanavanemate esimese suudluse kuupäeva

Anete Kruusmägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Marina Randvälja vanaisa Oleg Ojasoo oskas ilusaid asju valmistada. Randväli näitab mulle vanaisa tehtud maniküüritarvete karpi, mälestuste karpi ja puudritoosi. Karbid on pealt üle tõmmatud õhukese nahaga. Hõbedast puudritoosile oli vanaisa graveerinud sõna “Mälesta!”, kuupäeva ja oma nime. Kõik need on ta teinud oma naisele Lydiale, keda ta hellitavalt Liaks kutsus.

“Mälestuste karbi luku avab vanavanemate esimese suudluse kuupäev,” räägib Randväli. Selles olid ta vanaema ja vanaisa leeriküünlad ja fotod.

Vanaema ja vanaisa peres kasvas kuus last. Vanaisa meisterdas lastele mänguasjad ja oli kogu külas ja kaugemalgi tuntud kui kuldsete kätega mees. Sõjaajal polnud Lydial kerge. Kord läks abikaasa isegi rappa peitu. “Ta ei tahtnud sõtta minna, sest lapsed olid kodus. Ühel pool olid venelased ja teisel pool sakslased. Vanaisa läks rappa, et mitte kuhugi minna. Ta pääses, kuid mäletab siiski raba läbikammimist ja seda, kuidas ta mätaste all peidus oli. Kraapis endale samblamättad peale,” meenutab Randväli vanaisa juttu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles