Kuidas oleks, kui hüvitaksime lahkuvate vallaametnike ja -juhtide panust priske rahasumma asemel (kirstul ju taskuid ei ole) hoopis kallistuse ja kaduva omavalitsuse meenekotiga? Miks mitte, mille poolest nad erinevad näiteks kunstnikest? Kunsti aastapreemiat anti välja aastail 1991–2013. Seejärel löödi kõik ühte patta, kultuuripreemiaks, mis omakorda jaguneb loomingu- ja korraldajapreemiaks.
Kuigi 2014. aastal pälvis kultuuripreemia loomingupreemia Andrus Joonas ja läinud aastal Vello Paluoja, võiks Pärnu kunstnikkond siiski leida eraldi äramärkimist. Sellepärast, et neid on üllatavalt palju ja nad viitsivad jännata. Rääkimata sellest, et nad on nii tublid. Selle tõestuseks pole vaja minna kaugele, ainult linnagaleriisse, kus äsja avati Pärnu kunsti aastanäitus.
Kunsti aastapreemia lahustumise kompensatsiooniks valitakse linnagalerii algatusel kunstnik, keda kallistatakse ja peetakse meeles meenekotiga.
Kahtlemata on aastanäitus Pärnu kunstielu üks tippsündmusi. Kunstist kaugemal inimesele pakub see kordumatu võimaluse saada ettekujutus kohalike kunstnike žanrivalikust ja parimatest töödest. Sadakonnast taiesest on 79 seatud külastajatele vaatamiseks tänavu.
Kahtlemata on aastanäitus Pärnu kunstielu üks tippsündmusi.
Linnagalerii juhataja Alar Raudoja pole näituse määratlemisega eksinud: seekordses väljapanekus on kunst vaatamiseks, mitte mõtlemiseks.
Nii et, kui tekib küsimus, kuhu külla tulnud tuttavaga Pärnus minna ja mida vaadata, siis linnagaleriil pole midagi häbeneda. Asukohtki nii linnakeskne, et rohkem ei anna olla!
Usume, et kunstinäituse debütantidele võiks jaguda tähelepanu rohkemgi kui esimest korda väljapanekul osalemisega. Sel aastal oli 36 osaleja hulgas neli uustulnukat, kes esimest korda tõid oma töö tulemuse kunstihuvilistele vaadata-hinnata.
Huvitav oleks jälgida, mis on varasematest esiktöödega esinenutest saanud ja kas nad on kunstnikuteele truuks jäänud.