Merilin Cherry: “Miks sa öösel pimedas jalutad?”

Merilin Cherry. Foto: PP

Kaheksa tundi kontoris arvuti taga. Aknast õue vaadates pole näha suvepäikest, ent ometi tahan välja.

Lähengi tööpäeva järel jalutama, et vähemalt natukegi värsket õhku hingata. Vajalikud sõõmud saan kätte, kuid valgus on vaid unistus.

Annan endale aru, et päikesekiiri loota on talveperioodil ilmselt palju, eriti pärast kella viit. Ma lepiksin ka kunstliku valgusega, kui seda oleks. Aga ei ole. Vähemalt seal, kus elan mina.