Seaduse järgi peab laps saama elukohale kõige lähemasse kooli. Paraku on klassidel mahupiirangud ja seega võidab lähim sissekirjutus, mis paraku on partisani oma, kes elab hoopis mujal.
Juhtkiri: Koolipartisanid
21. november 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagi levis rahvasuus jutt, mis võib-olla legend ei olnudki, kuidas Tallinna Raua tänava sauna oli sisse kirjutatud kümnete kaupa lapsi, sest mainekas kool asus otse sauna vastas. Kui klassis hakati minema sünnipäevadele, selgus, et neid peeti Viimsist Tallinna kaugeimate lähivaldadeni.
Üks sissekirjutuste probleemi lähedalt teadvaid haridustöötajaid tõi Pärnust samasuguste näidetena kunagise lasteraamatukogu maja, kuhu Vanalinna kooli saamiseks lapsed sisse kirjutati. Supeluse tänava kandist hakkasid aadressid korduma. Seal oli koolipartisanide käsutuses kõrvalmaja, kus kolm narivoodit kuuele lapsele ja avatud planeeringuga köök.
Voodid võib narideks teha, aga selliseid koolipinke ei valmistata. Ruutmeetrid määravad klassi suuruse, ehkki samas klassis, kus praegu käib 26 last, õppis nõukogude ajal 45. Saadi hakkama ja keegi ei põdenud. Kas Arno on ikka parim lahendus koolidesse jaotamisel, ei oska öelda, aga ametnikele kõige mugavam ilmselt küll.
Voodid võib narideks teha, aga selliseid koolipinke ei valmistata.
Ühes Pärnu linnaosadest juhtus lugu, kus pere koliski kooli vastasmajja. Kuna kevadine jagamine oli toimunud, polnud lapsele enam üle tee koolikohta. Õnneks läks koolist üks laps ära, muidu pidanuks koolimaja naaber hakkama käima Raeküla koolis.
Kunagi olid koolipiirkonnad üsna rangelt paigas. Ühelt poolt tänavat mindi ühte ja teiselt poolt tänavat teise kooli, kuigi kogu aeg oli koos mängitud. Nüüd võib juhtuda, et vormistatakse ühest linna otsast teise sissekirjutus, ja sama piirkonna lastele ei jätku oma koolis kohti.
Tahad elada, oska vingerdada. Mida seadusandlus lubab, seda hukka mõista ei saa. Ometi tõdes üks koolijuhte, et ei tea enam, kuidas lapsi kooli võtta, sest ruumi napib. Soovijaid aga on küll ja ilmselt suureneb tung linna õppima tulla veel. Kas peagi näeme Pärnus uut põhikooli kerkimas?