Koidula kool mälestab lahkunut

Lahkus Koidula kooli kauaaegne õpetaja ja õppealajuhataja Maili Erastus. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Täna saadetakse viimsele teele Koidula kooli kauaaegne õpetaja ja õppejuhataja Maili Erastus.

Kooli õppejuhataja Ille Rohtlaan edastas Pärnu Postimehele koolipoolse järelehüüde:

Maili Erastus

Tee kahe pika päeva vahel

võib minna läbi paplite allee,

Tee kodu-kooli vahel on osa

Sinu eluteest

Nende luuleridadega iseloomustas oma elu Koidula kooli ajalooõpetaja ja kauaaegne õppejuhataja Maili Erastus, kes on nüüd lahkunud teispoolsusesse, sõudnud üle toonela jõe.

Erastus oli austatud ja armastatud õpetaja ja koolijuht, kes oli nõudlik enda ja teiste suhtes, töökas ja alati lugupidav nii õpilaste kui ka õpetajate vastu.

“Koidula kool on minu kool!” – see lause oli Erastusele väga iseloomulik. Lõpetanud 1949. aastal Koidula kooli, läks ta õppima Tallinna õpetajate instituuti, kuigi hing ihkas saada näitlejaks. Õpetaja diplom käes, suunati Erastus (Kõrre) Vändrasse õpetajaks. Seejärel sai ta seal haridusosakonna juhataja asetäitjaks. 1955. aastal kolis ta perega Pärnusse ja asus tööle Koidula koolis ajalooõpetajana. Ta oli aktiivne noor õpetaja, kes armastas ajalugu ja oskas seda armastust ka õpilastele edasi anda. Klassijuhatajana nautis ta näitlemist, deklameerimist ja oskas oma õpilasedki kaasa mängima ning luuletusi lugema panna. Kui 1969. aastal sai kooli direktoriks Armas Kuldsepp, siis Erastus määrati õppealajuhataja kohale, kus ta töötas aastani 1985. Ta oli koolile erakordselt õnnelik valik: kooli tolleaegsele uuele juhtkonnale oli oluline õpilaste eneseväärikuse tõstmine, nende isetegemise motiveerimine. Koolis hinnati kõrgelt neid, kes osalesid olümpiaadidel, ainekonkurssidel ja võistlustel. Oluline oli, et õpilased end avaksid, leiaksid oma tee ja saaksid elus hakkama. Erastuse kreedo – ole aus ja töökas, pea lugu iseendast ja oma kaaslastest – nähtus kõigist tema ettevõtmistest.

Erastus on raamatus “Koidula kooli lugu I” kirjutanud nii: “Kooli vaim – seda ei saa käega katsuda, tal ei ole mingit kuju. Tal ei ole lõhna ega midagi, aga ta on olemas. Ta ongi see õpilaste ja õpetajate kokkuhoidmine, mis lööb eriti hästi välja siis, kui on vilistlaste kokkutulekud. Kui nad kokku saavad, siis tunned tõeliselt, et Koidula vaim hõljub kuskil. See on tähtis, see on ikka väga sügav ja soe tunne.” (Lk 304)

Aitäh Koidula vaimu hoidmise eest, hea õpetaja, peame Sind alati meeles!

Koidula koolipere nimel

Maia Erm