“Üks, kaks ... seitse õmblust!”

Kuigi Karl Palatu on tuntud raudmehena, kes naljalt platsilt ei lahku, tuli seekord minna. Foto: Gertrud Alatare

Kui Karavan laulab: “Kuuma päikese eest merre sukeldun ma ...”, siis mina otsustasin üle 25kraadisest leitsakust hoolimata lainetesse heitmise asemel Pärnu Rannastaadioni tribüüni alla varjuda, et kaeda oma silmaga, kuidas kulgeb tiitlikaitsja Tallinna FC Flora ja Pärnu Vapruse vutimatš.

Staadionile jõudnud, sai selgeks, et pärnakate mured olid alanud juba enne mängu. Eri põhjustel ei kuulunud suvepealinlaste rivistusse Rauno Tutk, Enrico Veensalu, Ronaldo Tiismaa, Magnus Villota ja Karl Anton Sõerde ehk ligemale poole koosseisu jagu põhi­mehi.

Sündmused hakkasid hargnema 15. minutil, kui Vapruse karistusalas panid nurgalöögi järel pead kokku kaks kaitsemängijat: Pärnu kogenuim mees Karl Palatu ja florakas Jürgen ­Lorenz. Kohe kamandas peakohtunik Joonas Jaanovits platsile meeskondade arstid, sest veri oli lahti. Mõlema mängija pea mässiti sidemesse ja nad saadeti vahetusmeeste pingile.