Ühiskond tubakavabaks!

Tiiu Härm. Foto: PP

Täna tähistatakse ülemaailmset tubakavaba päeva (World No Tobacco Day). Tubaka tarvitamine ei ole elunorm, vaid õpitud tava, mis kiiresti viib kroonilise sõltuvuseni. Niisamuti kui õpitakse suitsetama, tuleb õppida sellest loobuma.

Suitsetaja vabatahtlik rist

Kõik teavad, et tubaka tarvitamine ohustab tervist, ometi on tubakatoodete tarvitajate hulk visa vähenema ja selle pahega alustatakse järjest nooremas eas. Oma südames soovib aga loobuda üle 70 protsendi suitsetajatest.

Tubakas on legaalne toode, mis tapab maailmas viis miljonit keskealist tubakatarvitajat aastas ja põhjustab 600 000 inimese – neist üle veerandi on lapsed – surma kokkupuutest tubakasuitsuga. Eestis on 1,34 miljonit inimest, kellest 344 000 on suitsetajad. Tubaka tarvitamine põhjustab meie riigis viiendiku surmadest, s.o 2000 surmajuhtu ja 3000 uut tubakaga seonduvat haigestumist aastas.

Võrreldes 1990. aastaga, oli 2008. aastaks Eestis suitsetajate hulk vähenenud vaid 1,5 protsenti, samal ajal kui Soomes kahanes suitsetajate arv kuue ja Inglismaal kaheksa protsenti. Eestis suitsetab iga päev 36,8 protsenti meestest ja 18,7 protsenti naistest. Kui meeste suitsetamislevimuses on märgata langustendentsi, siis noorte naiste ja tütarlaste puhul tuleb tõdeda tõusu.

Aeglane surm

Mida nooremana tubaka tarvitamisega alustada, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja sõltuvus nii nikotiinist kui tegevusest enesest. Aga ligemale kolmandik kooliõpilastest on alustanud juba enne 10. eluaastat. 13aastastest poistest suitsetab 16 protsenti ja tüdrukutest 11 protsenti, 15aastastest vastavalt 28 ja 24 protsenti.

Ei ole ühtegi organit, mida tubaka keemia ei kahjustaks. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on üle 25 haiguse, mis põhjustatud tubaka tarvitamisest. Lisanduvad järjest uued haigused, nagu kae, kollatähni degeneratsioon, psoriaas, viljakuse vähenemine, impotentsus, kuulmise halvenemine, immuunsuse langus, tuberkuloos, osteoporoos, depressioon, perifeersed veresoonte haigused, maohaavandtõbi. Tõestatud on tubaka tarvitamise seos vähiga vähemalt 12 piirkonnas: kopsudes, suu- ja ninaõõnes, nina kõrvalkoobastes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maksas, neeruvaagnas, põies, emakakaelas.

Uuringutega on tõestatud, et tubakas põhjustab 90 protsenti kopsuvähi, 80 protsenti kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja 40 protsenti südame-veresoonkonna haiguste juhtudest ning 30 protsenti kõigist vähijuhtudest.

Kuidagi ei saa leppida, et Eestis jätkab suitsetamist raseduse ajal 8,8 protsenti naistest. 14 protsenti enneaegseid sünnitusi ja 30 protsenti alakaalulisi beebisid on ema rasedusaegse suitsetamise tulemus. Enamgi: beebi sünnib juba nikotiinisõltlasena. Suitsetavate vanemate lastest võivad saada kergemini suitsetajad ja neil kujuneb nikotiinisõltuvus välja kiiremini kui mittesuitsetavate vanemate lastel.

Tubakasuitsetaja ei ohusta ainult ennast, vaid haigestumise risk laieneb mittesuitsetajale, kes on tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Viibimine tubakasuitsuses ruumis kodus või tööl suurendab mittesuitsetajate ohtu haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse rohkem kui 20 ja kopsuvähki 20–30 protsenti.

Suitsust loobumine on õpitav

Kevadine ülemaailmne tubakavaba päev kutsub inimesi tubaka tarvitamist ennetama ja sellest pahest loobuma.

Omal algatusel loobumine on küll parim lahendus, kuid sageli ebatõhus: ainult kolm-neli protsenti suitsetajatest on selleks võimelised. Eestis on avatud suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetid pea igas maakonnas. Loobumine nõustaja suunamisel ja toetamisel ning vastavate ravimeetmete kasutamisel annab efektiivsuse kuni 20 protsenti ja üle selle.

Kuigi näiteks enim kasutatavad loobumise vahendid Nicorette’i närimiskummid ja nikotiiniplaastrid on apteegis käsimüügis, tuleb täpselt teada, kui suures annuses, kui sageli ja mis aja kestel neid kasutada.

Kui inimene ei suitseta aasta pärast esimest suitsuvaba päeva, on temast saanud mittesuitsetaja. Kiusatus tubaka järele jääb aga aastateks, sellega tuleb arvestada. Edu selles raskes võitluses!