Saksa otsus üllatas Rootsit

Greenpeace’i keskkonnakaitsjate sõnum Brandenburgi väraval: ”Iga päev tuumaenergiat on üks päev liiga palju.” Foto: Reuters

Rootsit hämmastas Saksamaa otsus loobuda tuumaenergiast 2022. aastaks, segaduses ja arusaamatuses on rahvusvahelised majandusringkonnad.

Selle otsuse mõju saab tunda Rootsigi: elektri kallinemise kaudu. Saksa suurettevõtete esindajad on kritiseerinud valitsuse otsust, kuid Saksa avalikkus pooldab aatomielektrijaamade sulgemist.

Tuumajaamade tegevuse lõpetamisest võidab tõenäoliselt Vene Gazprom, mis gaasil töötavaid elektrijaamu hakkab varustama Vene maagaasiga.

Saksamaa otsus loobuda tuumajaamadest tabab kogu Euroopat. Rootsi päevalehe Svenska Dagbladeti üleeilses juhtkirjas nimetati Saksamaa otsust mitmest aspektist valeks. Saksamaa on siiani olnud Euroopa mootor. Saksa tööstus on tõmbejõuks Euroopale ja selle riigi töösturid on valitsuse otsust karmilt kritiseerinud.

Tegelikult peaksid kõik Euroopa elektrimahuka tööstuse esindajad olema ärevil oma tuleviku pärast. Energia puhul on tähtsad nii kulud kui pikaajalised tarnimistingimused.

Angela Merkeli valitsuse otsus ei mõjuta ainult sakslasi, vaid kõiki eurooplasi. Elektri hind tõuseb, majandus nõrgeneb ja keskkond ei parane.

Saksamaa otsusest tulenevad geopoliitilised järeldused tekitavad samuti muret. Kui aatomielektrijaamad lähevad vanarauaks, hakatakse kasutama Vene gaasi. Venemaa areneb praegu kahjuks autoritaarse süsteemi suunas. Siiani on Euroopa püüdnud eemalduda Venemaa gaasi mõjust, kuid Saksa otsus tõestas midagi muud.

Energia on Venemaa viimane mõjutusvahend, et survestada Euroopa poliitikat, ja Saksa otsus muudab selle surve tugevamaks. Vene gaasist on lõpuks saanud osa Euroopa Liidu energeetikapoliitikast.

Pöördumatu otsus

Saksa valitsus teatas esmaspäeva varahommikul, et vanema põlve reaktoreid, mis peatati pärast kriisi avariilises Jaapani tuumajaamas, enam käima ei panda ja kõik tuumajaamad suletakse aastaks 2022, edastas uudisteagentuur BNS.

Ajalehe Frankfurter Allgemeine veebiväljaanne lisas, et osa tuumajaamadest jääb energianappuse puhuks reservi.

Pöördeline otsus tehti avalikuks pärast võimuliidu liidrite seitsmetunnist kohtumist, mis kestis kantsler Merkeli juhtimisel pühapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni. Keskkonnaminister Norbert Röttgeni sõnutsi on otsus pöördumatu.

Ootamatu kannapööre

Alles eelmise aasta oktoobris otsustas Saksa parlament pikendada tuumaelektrijaamade tööiga kaheksa kuni 14 aasta võrra. Nüüdne kursimuutus tähendab naasmist 1998–2005 võimul olnud kantsleri Gerhard Schröderi sotside ja roheliste tuumaenergiapoliitika juurde.

Röttgeni andmeil suletakse enamik tuumaelektrijaamu 2021. aastaks ja ainult kolm kõige moodsamat jäävad veel aastaks tööle. Saksamaast saab Itaalia järel teine juht-tööstusriik, mis loobub tuumaenergiast. Itaalia tegi pöörde 1987. aasta hilissügisel rahvahääletusel, milleks andis tõuke plahvatus Tšernobõlis poolteist aastat varem.

Röttgen kinnitas, et elekter tagatakse alati ja kõigile tarbijatele. Tuumajaamad toodavad praegu 22 protsenti Saksamaal vajatavast elektrikogusest.

Tööstushiiu Daimler peadirektor Dieter Zetschke hoiatas taskukohasele energiale selja pööramise eest. Greenpeace mõistagi tervitas Saksamaa otsust.

Saksamaa tuumapaanika

Saksamaa valitsuse otsus on tekitanud segadust ja arusaamatust äriringkondades. Mõjukas majandusleht The Wall Street Journal kirjutas üleeile, et märtsis Põhja-Jaapanit tabanud maavärina ja hiidlaine mõju avaldus kaks kuud hiljem Saksamaal.

Merkeli iroonia seisneb selles, et hariduselt füüsikuna võinuks just tema usaldusväärselt selgitada, et igal energiaallikal on hind ja riskid, kuid nüüdisaegsed tuumajaamad on tunduvalt turvalisemad kui Fukushima omad.

Saksamaa on vasakpoolsete ja roheliste tõttu langenud tuumapaanika ohvriks varemgi. Hüsteeria puhkes 1979 pärast USA Three Mile Islandi tuumajaama õnnetust ja uuesti 1986. aastal pärast Tšernobõli. Pole siis ime, et Greenpeace’i aktivistid ronisid läinud pühapäeval Berliinis Brandenburgi väravale ja nõudsid lõppu tuumaenergeetikale. Merkel oli selleks võimaldanud neile retoorilise redeli.

Saksa valitsuse otsus seab ohtu 30 000 töökohta ja suurendab Saksamaa sõltuvust Vene gaasist, kuid arvestades Moskva käitumist minevikus, ei saa teda pidada usaldusväärseks tarnepartneriks.

Uuenev ehk päikese- ja tuuleenergia ei korva tekkivat energeetilist auku. Tuuleparkidele on kõige sobivam Põhja-Saksamaa, kuid enamik tööstusest asub lõunas ja see tähendab kogu riiki läbiva kõrgepingesüsteemi ehitamist.

The Wall Street Journal toob näitena vastupidisest käitumisest Soome, kus möödunud aastal kiideti heaks kahe uue tuumajaama ehitamine, et vähendada riigi sõltuvust välistarnijatest.



Saksa 17 reaktorit

Saksamaal on 17 tuumareaktorit, millest kaheksa on välja lülitatud. Neist üks asub Põhja-Saksamaal probleemses Krümmeli aatomielektrijaamas ja seitse vanema põlvkonna jaamades, mis pärast Fukushima õnnetust kolmeks kuuks peatati.

Allikas: BNS