Lätis läheb huvitavaks

Andris Berzinš. Foto: PP

Kõigepealt olgu öeldud, et Läti poliitikas on vähemalt kolm Andris Berzinšit. Äsja seimis riigi presidendiks valitud endine pangandustegelane Andris Berzinš (sündinud 1944), Läti Teega seotud ekspeaminister Andris Berzinš (sündinud 1951) ning roheliste ja talunike pikaaegne seimisaadik Andris Berzinš (sündinud 1955). Vähemalt kaks Berzinšit on samal ajal Läti seimi kuulunud kaua aega ja see on tekitanud parasjagu segadust.

Presidendiks valitud Andris Berzinš on pehmelt öeldes ebapopulaarne, ta on oligarhide president. Oma ameti kaotanud Valdis Zatlers seevastu võitis avalikkuselt plusspunkte ja on väga huvitav, kas ja kuidas oskab ta saadud poliitilist kapitali edaspidi kasutada.

Zatlersi otsus seim rahvahääletusega laiali saata oli väga üllatav. Samuti paistab, et Läti riigisüsteem on järjekindlusetu, kui parlamendimandaadiga presidendile on antud nii suur voli. Kui aga selline võimalus on riigi põhiseaduses ette nähtud, ei saa ju välistada, et mingitel asjaoludel president seda kasutab.

Muidugi on kahju sellest, kui Valdis Dombrovskise tubli töö peaministrina katkeb, ja selge on, et stabiilsust pole Läti poliitikas eelolevatel kuudel raasugi. Samal ajal oli koalitsioon talunike ja rohelistega üpris keeruline ja erinev käitumine Ainars Sleserši saadikupuutumatuse suhtes oli sellesse varem niigi mõra löönud.

Ilmselt ei saa me Läti olukorrale praegu lõplikke hinnanguid anda. Andris Berzinšist saab küll president, aga kui kaks Valdist – Zatlers ja Dombrovskis – seljad kokku panevad, võivad oligarhide parteid parlamendivalimistel neilt lakki saada.

Muidugi ei ole valimiste esilekutsumine alla aasta pärast eelmisi Lätile meeldiv väljavaade ja rahvusvaheline kuvand riigist halveneb. Samal ajal ei ole Zatlers oma suurte panustega mängu kaugeltki lõpetanud. Valimistel võib rahvas Zatlersi-Dombrovskise suunda senisest tugevamalt toetada. Siis muutub Berzinši äsjane võit Pyrrhose võiduks.

Eestil tuleb Läti arengut teraselt silmas pidada, väljendada toetust demokraatiale ja õigusriigi põhimõtetele ja vajadusel läti rahvuslusele, mida president Berzinš oma valimiseelse avalduse järgi millekski ei pea.

Artikkel pärineb Andres Herkeli veebipäevikust www.herkel.net.