Puhkasin ühel kaunil suvel Kihnus. See saar on kaardil küll pisike, kuid minu silmis sisult suur ja mitmekülgne. Ühel tuulevaiksel hommikul ärkasin vara ja kõndisin väsinult piki kivist rannariba, koperdades mitu korda kivide otsa.
Tellijale
Veetallaja – lind, kes peab meid oma sõbraks
/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
11. juuli 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajasin sellega lendu mõne rüdi ja minu kohalolust polnud vaimustuses hallhaigurgi. Ometi jäi vette sõudma tilluke lind, kes end minust häirida ei lasknud.