Veetallaja – lind, kes peab meid oma sõbraks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Ei leidu just palju linde, kes ei pea inimesi ohtlikeks.
  • Veetallaja on keerutamise meister.
  • Veetallajaemandate pesitsusaegne käitumine sarnaneb ülejäänud linnuliikide isaste omaga.

FOTO: Karl Adami

Puhkasin ühel kaunil suvel Kihnus. See saar on kaardil küll pisike, kuid minu silmis sisult suur ja mitmekülgne. Ühel tuulevaiksel hommikul ärkasin vara ja kõndisin väsinult piki kivist rannariba, koperdades mitu korda kivide otsa.

Ajasin sellega lendu mõne rüdi ja minu kohalolust polnud vaimustuses hallhaigurgi. Ometi jäi vette sõudma tilluke lind, kes end minust häirida ei lasknud.

Üllataval kombel tundsin veetallaja pea kohe ära. Ei leidu just palju linde, kes ei pea inimesi ohtlikeks. Peamistel pesitsusaladel, põhjas tundrajärvede ja -tiikide lähedal ei puutu ta just kuigi sageli inimesega kokku.

Tagasi üles