Kuidas odavalt reisida

Väsinud rändur leiab väljapuhkamiseks ikka koha. Foto: PP

Suvi on puhkuste aeg ja paljud kulutaksid oma puhkusepäevi heameelega reisimisele, kuid sageli tuleb reisiplaanid lämmatada õhukese rahakoti pärast.

Ilmar Saar, Pärnu üks tuntumaid matkajaid, meistersportlane sportlikus matkamises, kes aastakümneid tegelnud sportliku matkamisega, kümnete kaugmatkadega läbi kamminud pea kogu endise Nõukogude Liidu alad ja pärast viimast reisi islamiriikidesse on oma sõnade kohaselt läbi tatsanud pool maailma riikidest, jagab kogemusi, kuidas kasina eelarvega ja väga askeetlikult reisida.

Kaks miljonäri islamivabariigis

Põlise matkakaaslase Ruudu Arvoga veetsin kuu Iraanis ja Türgis. Iraanis end miljonärina mitte tunda on peaaegu võimatu. Kümnepäevasel Iraani reisil kulus 125 eurot. Millele?

Lõviosa läks bussipiletitele 4000 kilomeetri läbimiseks ja vaatamisväärsuste pääsmetele. Söök: sai, tomat, suhkruvesi. Kõikjal pakutava väikese tassi kange tee lürpimine viinuks eelarve vabalangemisse ja iseenda narkomaania piirile. Gaasipõleti teinuks olme oluliselt õdusamaks, aga turvakontrollid välistavad ohtliku aine kaasatassimise.

Hotellid, kämpingud ja muud magalad on reisi suurimad raharöövlid, seega me neid ei kasutanud ja magamisele ei kulutanud sentigi. Tassisime oma kahekilost magalat – magamiskott, pehmendus, termokile – pidevalt kaasas. Metsatukad, pargid, põlluveere kraav, palvetuba, bussiterminal – see on mittetäielik magamiskohtade loend.

Palvetuba, mis islamiriigis on igas bussijaamas ja kus vaibal on väga mugav pikutada, suletakse kahjuks ööseks. Bussiterminalis kogutakse aga magajad keskööks ühte nurka kokku. Kui selle asukohta eelnevalt ära ei arva, on unesegune kolimine tüütu.

Vihmatul õhtul eelistame pigem vaba loodust. Kohalik rahvas ja rohked püssimehed on küll üsna mõistvad, kuid püüame vaistlikult siiski varjuda.

Hulga mahedam variant oleks telkimine, see oleks vihmasel maal kindlasti mõistlik. Kuid miinused – kordades suurema tasase maa vajadus, asukoha eksponeeritus ja vahel keelatus ning seljakoti kaalu oluline suurendamine – kaalusid plussid üle.

Samas stiilis 20päevasele ja 6000 kilomeetri pikkusele matkale Türgis kulus juba 371 eurot. Kui lisada kulud, mis lähevad matka alguspunkti jõudmiseks ja tagasisõiduks ning viisadele, tuli kuuajase matka kulu kokku 1000 euro kanti.

Nii et hinnatundlikule või lihtlabaselt vaesele matkahuviliselegi on maailm valla.

Veel näpunäiteid

Kui halvima ilma ajalgi sisaldab matkaja kott midagi peale magala, veepudeli ja kilo jagu muu vajaliku, on see halvasti pakitud. Minu kott oli viis kilo. Puudase koti tarib muidugi selga abistava käeta, aga uskuge mind – iga mahajäetud kilogrammi meenutate kogu matka jooksul tänutundega.

Kõige asisem kotikaalu vähendaja on seep. Pole mõtet muuta kott musta pesu varamuks. Aeg-ajalt tuleb mageda vee ääres päikesepaistelise ilmaga kulutada mõni tund enda ja riiete kasimiseks. Nii on susped ainuke vajalik lisahilp matkaja kotis.

Kirjeldatud matkastiilil on omad karid: kaaslased erilist kokkuhoidu ei anna, aga nõuded neile on kõrged. Hädavajalik on hea klapp. Suud tuleb enne reisi puhtaks rääkida ja igasugune uuendus olmes kodus eelnevalt järele proovida.