Mari Suurväli: Väärikad ajavad konverentsisaali lõhki

Mari Suurväli, Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli projektijuht. Foto: PP

Sellest sügisest alustab Pärnus kolmandat hooaega tegevust väärikate ülikool. Teadmiseks, et kõige vanem väärikate ülikooli kuulaja on olnud 1913. aastal sündinud vanahärra, valdavalt on seltskond 60ndates. Ja igal aastal on huviliste hulk järjest suurem. Esimesel aastal sai tunnistuse 283 õppurit, mullu 389. Kuulajatest viiendik on olnud mehed.

Kas kolmandat aastat korraldatav ettevõtmine kujutab endast traditsioonilist loengute sarja?

Mitte ainult. See on midagi enamat. Põhieesmärk on väärikate sotsialiseerimine, tõrjutuse vähendamine. Ühiskonnas ei ole eakad inimesed pildil. See on kogu maailmas probleem. Ühiskonnad vananevad ja tark on luua kuvand, et üle 50aastane inimene on võimeline aktiivselt elus osalema. Meiegi tegime väärikate hulgas küsitluse “Sinu arvamus on tähtis”. Selles selgus 68 protsenti vastanuteks sooviks töötada osalise koormusega. Vabatahtlikuna oli valmis kaasa lööma viiendik vastanutest. See on suur arv.

Aga kui võrrelda tänavust ülikooli varasematega.

See on nagu elu, iga päev on omanäoline. Nii ka väärikate ülikool. Koostame õppekava ja pakume eri võimalusi. Loengute üldarv on sama nagu varasematel aastatel: 16 loengut 14. septembrist 9. maini. Peale selle õpitoad. Väärikad käivad ekskursioonidelgi, mida nimetame õppekäikudeks. Oleme käinud võilillefestivalil Audrus, riigikogus, Ruhnus. Rohenäppe ootab ees sõit Räpinasse aiaguru Reet Palusalu koduaeda.

Meie arvu piirab see, et osaleda soovijate arv on kasvanud. Meil pole sellist ruumi, kuhu need inimesed mahutada. Kolledžis on vaid 100kohalised auditooriumid. Oleme kasutanud Tervise sanatooriumi konverentsisaali. See on erakordselt hea kogukonna koostöö ning ettevõtte valmidus panustada valdkonda, mis suuri kasumeid kohe ei tõota. Kontserdimaja oleks suuruselt sobiv, aga läbirääkimisi me pole veel pidanud.

See nišš on ühiskonnas olnud ilmselt täitmata.

Viimase 20 aasta jooksul on eakamate õppimisvõimalused jäänud ühiskonnas tagasihoidlikuks. Meil räägitakse küll elukestvast õppest, sellest kõneldakse foorumitel, aga ellu on võimalik viia ainult projektipõhiseid plaane. Koolitustes puudub järjepidevus. Haridus nõuab raha ette. Kuidas teadvustada ühiskonnas toimuvast aga vanemat põlvkonda? Kuidas hoida teda kursis ühiskonnas toimuvate muutustega, aidata mõista neid muutusi? Need teemad on muude haridusvaldkonna eelistuste reas suhteliselt tagasihoidlikult esindatud.

Meie eeskujul algatati väärikate ülikool Tallinnas ja Tartuski. Kõrgkoolid näitavad sellega, et nad väärtustavad elukestvat õpet ja haridust. Hariduse tempel on vajalik eri elanikegruppidele.

Räägime õpitubadest lähemalt.

Huvi võib prognoosida selliste õpitubade vastu, nagu “Abiks arvutil” ja “Õigusabi”, kus käsitletakse tavainimesel elus ettetulevaid õigusalaseid probleeme, perekonda, pärandust, pärimist, lepinguid puudutavaid teemasid. Et inimesed ei tunneks end neis asjus rumalana. Mullu tegi õpikoja näiteks Swedbank. Õpikoja pluss on see, et inimesed saavad kõike küsida. Rahva soovil teeme õpitoa “Kus on minu juured”, kus räägitakse sugupuu uurimisest. Selgi puhul on vajalik arvuti kasutamise oskus. Ettevõtlus on tänapäeval kirjutatud üldhariduskoolide õppekavasse, kus eriline rõhk on ettevõtlikkusel. Nii õpetame seda väärikate ülikooliski, sest ka üle 50aastane võib vabalt käivitada oma firma. Väärikatel on elukogemus, neile on tarvis anda enesekindlust. See potentsiaal tuleks ühiskonnas ära kasutada.

Väärikate ülikool alustab 14. septembril. Enne seda oleks vaja registreerida. Kirja saab end panna Pärnu kolledžis 16. ja 17. septembril. Täpsem info on kolledži kodulehel.