Kes ehedast käsitööst lugu peab ja nobenäppude vanemailt päritud oskusi hinnata oskab, võib seada sammud Tori vanasse vallamajja, kus Ene-Maris Tali avas kunsti- ja käsitöökoja.
Tori käsitöökojas väärtustuvad nobenäppude päritud oskused
6. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eeskoda ja kaks kambrit on sisustatud salongilikult, miski peale veneaegsete raudahjude ei viita sellele, et siin on olnud vallavanema ja -ametnike tööruumid.
Tagatoas koormavad diivanit stiilsed padjad, voodile on asetatud laia käsitööpitsiga linad, tekid, padjad, mille taevasinine kangas on ostetud Iisraelist, ja laia pitsiriba ning tikitud monogrammiga käterätikud.
Seinu ilmestavad fotograafide Toomas Tuule ja Ülo Soometsa suureformaadilised looduspildid.
“Tahtsin, et käsitööd oleksid seal, kuhu need on mõeldud: padjad diivanil ja pesu voodis,” naeratab koja omanik, ETV telelavastuste autor ja stsenarist Ene-Maris Tali.
Kordumatu varamu
Iga ese käsitöökojas on täpselt omal kohal. Eestoas tekib labakute ja sõrmikute paare silmates tunne, et keegi on need korraks punutud kirstukaanele tõstnud. Hallikad lõngavihud Hiiumaa villavahetusest tooduna ootavad oskajate käte vahel varrastel kudumiks muutumist ja üle kapiukse on heidetud siidist suur sulgkerge lapitekk, see on Talide peretuttava Ene Palu unikaalne töö.
Rõõmsavärvilised kaltsuvaibad on telgedel kudunud Levi küla naine Roosi Tilk, lumivalged lumeräitsakad heegeldas jõulukaunistusteks Taali külast pärit Laili Tael.
Aga Tori ümbruse meistertegijad poleks kokku saanud Ene-Maris Talita ja tema tütarde, rõivadisainer Maarja ja Rõõmu talus Valgamaal lambaid kasvatava Liiliata. Tore tugi on neile ettevõtmises kunstnikust isa Tarmo Tali, kes on Torist pärit ja hakkaja naispere kõrval esile ei trügi.
Raamatukogu ja Wifi
“Kojaga on selline imeline lugu, et siia hakkavad kogunema inimesed, kes tahavad ja oskavad midagi teha,” kinnitab Ene-Maris Tali, viidates kohapealsele perenaisele Tiina Hõrakule.
Kõneleja sõnul on Tiina Tori parim naiste ülerõivaste õmbleja, hakkab siin tööd tegema ja suhtlema külastajatega, keda huvitavad kaubamärgi Arteljee all kujundatud näputööd või raamatukogu, et käsitööajakirjadest põnevaid mustreid ja lõikeid kopeerida, trükiseid sirvida.
Talvele lähenevas sügispimeduses on koda avatud 12-16, kuu lõpuks valmib kodulehekülg ja infot saab vahetada aadressil info@arteljee.ee käsitöömeistrite, koolituste, kojas pakutava ja toimuva kohta.
Traadita Internet toimib selles eakas puumajas Pärnu jõe kaldal laitmatult.
“Pisut üle aasta tagasi kinkis Tori apteekriproua Elma Kaasik mulle kaks rišeljöötehnikas padjapüüri, need oli tikkinud tema ema Miina 85 aastat tagasi. Meie peretuttavad imetlesid kaunist näputööd ja neil oli kahju, et nad ise sellise käsitööga oma kodu ehtida ega mõnd niisama armsat ja isikupärast tekstiileset lastele mälestuseks jätta ei saa,” seletab Ene-Maris Tali, hoides hellalt käes suurt valget patja.
“Siis sündiski mõte koondada kohalikud käsitöömeistrid, talutoodete tootjad, kunstnikud ja fotograafid ning luua neile majja, mille vallalt ostsime, oma koda,” lausub Tali.