Pärnu arengukava koostamisel osales pool tuhat inimest

Rannapromenaad on suviti rahvarohke. Foto: Ants Liigus

Neljapäeval võttis Pärnu linnavolikogu vastu linna arengukava aastani 2025, selle koostamisel osales rohkem kui pool tuhat inimest.

“See dokument ei kuulu personaalselt kellelegi, vaid on eri huvide kokkuvõte,” ütles volikogu ees esinenud abilinnapea Romek Kosenkranius. Arengukava suhtes tehti 106 muudatusettepanekut, kevadel toimus uute mõtete leidmiseks visioonikonverents.

Tõestamaks, et kuulda võetakse ka opositsiooni, hääletas volikogu istungil arengukavasse keskfraktsiooni ettepaneku, et Pärnu on turvaline linn elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks. Algul leidis linnavalitsus, et tegu on tarbetu deklaratiivsusega, ent Garri Suuk suutis ülejäänud rahvaesindajatele tõestada, et turvalisuse rõhutamine on siiski oluline.

Elamuskuurort, kus elada ja töötada

Pärnu visioon aastani 2025 on olla Läänemere-äärne atraktiivne elamuskuurort, kõrge elukvaliteediga ja turvaline linn elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks. Nagu ikka on ühte lausesse keeruline kõike kokku pressida, seetõttu rõhutas Kosenkranius, et turismimajanduse kõrvale on tagasi toodud tootmine, et noored parema palga teenimiseks pea- ja ülikoolilinna ei lahkuks.

“Peame mõistma, et linn ei ela ainult kolm kuud. Samal ajal pole ma nõus sellega, et turismimajandus asenduks tootmisega,” kõneles Kosenkranius.

Volikogu liige Väino Hallikmägi leidis, et arengukavas on ambitsioonikus liialt maha surutud. Kosenkranius tõdes, et temagi oleks tahtnud näha rohkem unistusi, aga see pole tema, vaid Pärnu linna arengukava.

“Tegevuskavasse on kirjutatud ainult need asjad, millel on rahaline kate,” lausus Kosenkranius.

Abilinnapea jutu järgi oli pärnakate huvi arengukava arutamise vastu linnaositi erinev ja sageli räägiti koosolekutel ainult sellest, mis inimestele ei meeldi. Näiteks masinatehase varemetest.

Kuurordimaksu ja vanglat ei tahetud

Arengukavasse tegid muudatusettepanekuid Andrus Kallastu, Sulev Alajõe, Aime Altoa, Juhan Pihelbu, Indro Maalman, Toomas Mihkelson, Hillar Talvik, Piia Karro, Eino-Jüri Laarmann, Ellen Treufeldt, Ivar Mägi, Peeter Saunpere, Krista Habakukk, Monika Luik, Jüri Lebedev ja teised. Organisatsioonidest lõid kaasa volikogu keskfraktsioon, MTÜ Pärnu Mündikoda, sotside Pärnumaa piirkond, Eesti patsientide esindusühing ja volikogu planeeringukomisjon.

Altoa ettepanekutest arvestati näiteks Vana-Pärnusse noorte palliplatsi rajamist, Pihelbult Vana-Pärnu kalmistu kallaste kindlustamist ja kallasrada. Talviku ettepanek kehtestada Pärnus kuurordimaks ei leidnud toetust, samuti Maalmani pakutud Pärnusse nüüdisaegse vangla uuesti rajamine.

Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku rajada Pärnusse humanitaarkallakuga kõrgkool, mis valmistaks ette kõrgharidusega töötajaid loomemajandusele ja loovisikuid kaunite kunstide tarvis. Patsientide esindusühing seisis raske ja sügava puudega laste õpilaskodu, toimetulekukooli mängu- ja spordiväljaku eest.

Kosenkranius tänas kõiki, kes arengukava koostamisel kaasa lõid. Kuigi ühel Vana-Pärnu kohtumisel leiti, et arengukavast õnnestub ellu viia vaid kümme protsenti, avaldas abilinnapea lootust, et linn on oma eesmärkide saavutamisel edukam.