:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2011/09/20/760112t1h0870.jpg)
Pärnu Vallikäärul said esmaspäeval kokku Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja, ehituse peaspetsialist Ago Raudsepp, linnaaednik Kristiina Kupper ja Merko Ehituse projektijuht Indrek Moorats. Jutuks tuli Vallikääru koltunud muruvaip.
Juunis Merko Ehituselt vastu võetud rekonstrueeritud Vallikääru muruvaip polnud kohati hästi juurdunud ja juba augustiks oli selge, et osa murust ilmselt ei juurdugi. Viga arvati olevat põuases suves ja vastse murukatte kastmata jätmises.
Samal ajal väljendas projektijuht Moorats, kes Vallikääru rekonstrueerimistöid kohapeal juhtis, arvamust, et ehitaja ülesanne polnud murukatte eest hoolitsemine, vaid üksnes selle soetamine ja mahapanek.
Murukastmise nõuet polnud ka Vallikäärul heakorra eest seisval firmal Kesklinna Pargid. Nii see kate suvekuumuses päikesepoolsetel nõlvadel suurte laikudena koltus.
Pooled leppisid kokku
Linna majandusosakonna juhataja Talvoja, vaadanud nüüd sügisel koos linnaaedniku, ehituse peaspetsialisti ja Merko projektijuhiga Vallikääru nõlvad uuesti üle, teatas, et kokkulepe ehitusfirmaga on sõlmitud.
“Leppisime kokku, et Merko külvab üle nõlvad, kus muruvaip pole juurdunud,” ütles Talvoja. “See töö tehakse ära veel septembrikuus.”
Talvoja lisas, et lähivaatlusel polegi olukord hull. “Mitmes kohas, kus eemalt paistab muru väljasurnuna, on vaip siiski juured alla ajanud,” rääkis ta. “Aga need kohad, kus muruvaip on lahti, tuleb küll üle külvata, seda Merko teebki hüdrokülvi meetodil.”
Linnaaednik Kupper kinnitas, et osa suvel pruuniks kuivanud muruvaibast on sügiseks õnneks taastunud ja nõlvadesse juured ajanud.
Hüdrokülvi meetod
Hüdrokülvi meetod, millega Merko kavatseb Vallikääru järskudel nõlvadel juurdumata muruvaipa rohelusega asendada, kujutab endast muruseemne külvamist vastava masinaga.
“Hüdrokülv on ekstra nõlvadele seemne külvamiseks välja mõeldud meetod, kus seeme on segatud liimaine ja fiiberkiuga, mis kinnistab seemne nõlvadele ega lase sademeveel seda minema uhtuda,” selgitas Kupper. Lisades, et kui külv septembris tehtud saab, läheb muru vähegi soojal sügisel haljendama.
Põhjus, miks hüdrokülvi meetodit ei kasutatud haljastamisel juba kevadel, peitub kogukondlikus edevuses, kui uuendatud Vallikääru nõlvu taheti avamisel näidata rohelisena ja need kaeti haljaste muruvaibatükkidega.