Suured ja väikesed vapustused Mecklenburg-Vorpommernis

Philipp Rösleril (pildil) ei õnnestu päästa vabade demokraatide erakonda (FDP), mille ta võttis hiljuti üle liiduvälisminister Guido Westerwellelt. FDP juhtkond mängib tragikomöödiat, mis muutub tragöödiaks. Foto: Reuters

Traditsiooniliselt on Mecklenburg-Vorpommernil olnud lähedased suhted Eestiga juba nõukogude ajast. Liidumaa, mille pealinn on Tallinna sõpruslinn Schwerin, asub Läänemere rannikul ja piirneb idast Poolaga.

Mecklenburg-Vorpommerni Landtag asub lossis ja see on kahtlemata Saksamaa kõige ilusam liidumaa parlament. Noobel hoone püstitati aastal 965 Schwerini järve saarele, see oli aastaid hertsogite residents. Praeguse kuju sai palee 1857. Arhitekt Demmlerit ja ta meeskonda inspireeris Prantsusmaal Loire’i jõe kallastel asuv Chambord’i loss.

Vähem romantiliselt sujusid septembri alguses toimunud liiduparlamendi valimised.

Probleemidega liidumaa

Saksamaade taasühinemine 1990 muutis Mecklenburg-Vorpommerni kriisirajooniks. Varem liidumaad toitnud laevaehitus lõpetas tegevuse ja (lääne) turistid ei tulnud lagunenud hotellidesse. Piirid olid lahti, kunagise DDRi kodanikud kasutasid nüüd võimalust reisida Hispaaniasse, Itaaliasse ja mujale.

Tekkinud tööpuuduse tõttu hakkasid inimesed massiliselt lahkuma. Need, kes jäid, registreerisid ennast töötuks ja virelesid vaesuses. Kui kodanikel läheb halvasti, tõmbavad nad ligi äärmuslasi. Niisamuti Mecklenburg-Vorpommernis ja Saksimaal. Nii kujunes nendest kahest liidumaast Hitleri jüngrite kants. Veel 2006 valis Ida-Pommernis 30 protsenti elanikest parempoolseid äärmuslasi.

Viimastel aastatel on näha horisondil lootusekiirt, looduslikult imekaunis liidumaa on leidmas oma identiteeti. Schwerin on saanud ilusa sadama, samasuguse juveeli nagu Schwerini loss. Liiduaianäitus (Bundesgartenschau) tõi linna tuhandeid turiste. Puhkajad on avastanud kenad Läänemere rannad, sest ehitatud on uusi hotelle ja restaureeritud vanu.

Leida tee idasakslaste südamesse

Erwin Sellering on tegelikult läänesakslane, ”wessi”. Kuid ”ossid” on võtnud ta omaks. Valimiskampaania ajal ei näidanud ainult Sellering valijatele, kui palju imelist loodust ja arhitektuuri on sel liidumaal turistidele pakkuda. Kõik erakonnad, välja arvatud neonatsid, tõid enne valimisi esile armastuse kodukoha vastu. Siinkohal peab meenutama Bismarcki, kes väitis, et Mecklenburgis toimub kõik hilinemisega.

Kuigi Saksamaa kirdeosas paikneval liidumaal, kus elab 1,4 miljonit inimest, käis valimas ainult 51,3 protsenti valimisõigusega kodanikest, siin sünnib ikka veel vähe beebisid, töötute arv on tunduvalt suurem kui mujal, on noortel nüüd võimalik leida koolituskoht ja erakonnad otsivad ühiselt lahendust, kuidas kasutada kõige efektiivsemalt tuuleenergiat. See on hea algus.

Seetõttu pole üllatav, et Sellering valiti suure häälteelamusega peaministriks tagasi. Sotsid said 35,7 protsenti häältest, mis tähendab 5,5protsendist kasvu. Saavutus, mis näitab valijate usaldust. Kristlikud demokraadid (CDU) kaotasid 5,7 protsenti häältest: nende tulemus oli 23,1 protsenti. Endised kommunistid Die Linkest võitsid tulemusega 18,4 protsenti juurde ainult 1,6 protsenti hääli. Võitjaks krooniti Die Grüne (rohelised), mis 8,4 protsendiga pääses esimest korda Schwerini parlamenti.

Kuigi valimiskampaania ajal võitlesid kõik erakonnad neonatside vastu, said pruunid tänavugi 1,3 protsendi kaotusest hoolimata kuue protsendi valijate häältega liiduparlamenti.

Vabadele liberaalidele osutusid valimised aga oodatult katastroofiks, sest nad lendasid liiduparlamendist välja. FDP (vabad demokraadid) kaotas 6,9 protsenti oma valijatest. Seega võib juba nüüd öelda, et Philipp Rösleril ei õnnestu päästa erakonda, mille ta võttis hiljuti üle liiduvälisminister Guido Westerwellelt. FDP juhtkond mängib tragikomöödiat, mis muutub tragöödiaks.

Seda, kuidas liberaalid võiksid edu saavutada, ei tea isegi nende liider. Pärast valimisi seisis noor liidumajandusminister ajakirjanike ees nagu poliitiline pensionär, perspektiivi polnud tal pakkuda. Suisa infantiilne oli Rösleri kriitika veel enne valimisi Westerwelle aadressil – see saatuslik viga maksis halastamatult kätte. Tõenäoliselt peaks Rösler oma eelkäijale kinga andma, kuid ta ei julge seda teha. Fakt on see, et Saksamaa peadiplomaadina tegutseb mees, kes ei too riigile kasu ja pealekauba kahjustab FDPd. Nelja kuu vältel on liberaale tabanud kolm katastroofi.

Kuid Die Linke ei suutnud samuti oma pooldajate arvu kasvatada. Seda juhtkonna ämbrisseastumiste tõttu. “Teel kommunismi” oleva Gesine Lötzschi teooriad aasta algusest annavad tänini valusalt tunda. Sellele lisandus 13. augustil, kui kogu Saksamaa leinas Berliini müüri ohvreid, noorte äärmuslaste väljaande Die Junge Welt esilehel müüri ehitamise aastapäeval artikkel, kus tänatakse ”antifašistliku kaitsevalli” ehitamise eest.

Jälle oli Lötzsch see, kes õigustas betoonseina ehitamist ”Teise maailmasõja vajaliku järeldusena”. Ei ühtki südamlikku sõna kommunismiohvrite aadressil.

Möödus mõni päev, kui ajakirjandusse ilmus Lötzschi ja Klaus Ernsti õnnitluskiri Kuuba diktaatorile ”querido companero” Fidel Castrole. Die Linke juhid tänasid kallist seltsimeest ajalooliste saavutuste eest. Tänu diktaatorile olevat Kuuba orientiir maailma rahvastele. Amnesty Internationali andmetel rikutakse Kuubas, kus on üheparteisüsteem, pidevalt inimõigusi.

Pruuni ideoloogia kants

Valimistel Mecklenburg-Vorpommernis kaotasid neonatsid küll hääli, ent pääsesid Schwerini parlamenti. Kõige pruunimad kohad on Uecker-Randow (27,4 protsenti) ja Ostvorpommern (21,7 protsenti). Siin on NPD-l (Rahvuslik-Demokraatlik Partei) stabiilne hulk pooldajaid.

Prantsusmaal, Austrias ja Hollandis elab rohkem neonatse kui Saksamaal. Kuid mujal pole Hitleri ideoloogia toetajatel niivõrd rassistlikku ja šovinistlikku maailmapilti kui Saksamaal: valgetel on suurem väärtus kui värvilistel, juutidel pole siit riigist midagi otsida, kõik moslemid on terroristid, naised peaksid oma suu kinni hoidma, homod on perverssed ja poolakad varastavad sakslastelt töökohad.

Tänapäeva paremäärmuslane on hunt lambanahas: neonatsid elavad väikekodanlikku elu, abielluvad, saavad lapsi, osalevad koolide lastevanemate koosolekutel, mängivad põnnidega jalgpalli ja käivad arsti juures, nõudes meedikutelt, et ooteruumi seintelt koristataks mustanahaliste laste pildid.

Demokraatlikud erakonnad on õppinud parempoolseid äärmuslasi vastustama. Televisiooniski ütlesid kõigi erakondade tippkandidaadid Udo Pastörsile otse silma vaadates, et soovivad NPD liikmetest lahti saada. ”Pruun ideoloogia ei sobi kokku meie kauni liidumaaga,” nentis roheliste esindaja. Ajakirjanikudki leidsid õige tooni, nad katkestasid Pastörsi inimvaenulikud tiraadid.

Alam-Saksimaal 1952. aastal sündinud vallaline juveelipoe pidaja Pastörs mõisteti aasta tagasi rahva ülesässitamise pärast kümneks kuuks tingimisi vangi. Pastörs nimetas Saksamaad juudivabariigiks, Türgi mehi seemnekahuriteks ja USA juudi soost majandusteadlast Alan Greenspani kongusninaliseks. Schwerini Landtag tühistas kohtuprotsessi ajaks neonatsist parlamendisaadiku puutumatuse.

Kuigi Hitleri jüngrite ideoloogia on äärmiselt naistevaenulik, siis eevatütarde abita poleks neil nüüd olnud võimalik saavutada valimisvõitu. Andrea Röpke, kes uurib parempoolset ekstremismi, rõhutab, et 23 protsenti NPD liikmetest on naised (Die Linkes 39,4 protsenti). Kuid erakonna tippu pole ükski naine jõudnud, sest neonatsid jagavad Hitleri maailmapilti: mehed teenivad raha, naised sünnitavad lapsi ja hoiavad eluaseme korras. See ei tähenda, et naisäärmuslased oleksid meestest vähem ohtlikud.

NPDd soovitakse ära keelata

Saksimaa-Anhalti töörühm soovib detsembris kontrollida, kas neonatside partei oleks võimalik ära keelata. Viimane üritus luhtus, kuna kohtus selgus, et põhiseaduskaitseamet oli sokutanud Hitleri jüngrite sekka oma agente, kes nüüd olid tulnud tunnistajaks.

Siseminister Holger Stahlknecht (CDU) ütles: ”Me ei tohi sallida erakonda, mis on selgelt põhiseadusvaenulik.” Saksimaa peaminister Stanislaw Tillich, samuti CDUst, on skeptiline, märkides, et NPD keeld võib põhjustada neonatside järgmise organisatsiooni loomise.