/nginx/o/2011/05/26/598468t1h9794.jpg)
Ega ma ju suurt lootnudki, et oma kirjutisega Pärnu Postimehes pärast arengukava avalikustamisele panemist suudan ilusa suve seljatada ja linna arengukava arutelule hulga lehelugejaid kaasata, oma arvamust avaldama ahvatleda, aga lootus sureb ikka viimasena. Lugemaks üles need kirjutised, mis käsitlevad linna arengukava, ei kulu ju isegi ühe käe sõrmi.
Nüüd on koostatud arengukaval volikogu kummitempel all ja Pärnu tulevik 2025. aastani põhieesmärkide suhtes paberil ning lukus.
Mis sest, nagu ka Pärnu Postimehe 17. septembri juhtkirjas “Rotid lahkuvad” märgitakse, et ega valminu muud midagi ole, kui üks “linnuke” lahtris “tehtud”.
Elu läheb oma rada
Tahaks uskuda, et nii niru, selge prioriteedita ja lootusetu, kui praegu kavast välja lugeda võib, Pärnu tulevik siiski pole.
Tõde on seegi, et olenemata arengukavas kirjapandust, läheb elu oma rada edasi ja senisest veel suurem roll hakkab nüüd olema linna ettevõtjatel.
Kahjuks on nad minu arvates omapead jäetud ja mingit kindlust linna arengu suhtes valminud kava ei anna.
Seda, millele ja kuidas peaks Pärnus oma tegemistes konkreetselt keskenduma, millel saaks rajaneda linna ja siinsete kodanike parem tulevik, mina uuest arengukavast selgesti välja ei loe.
Soovunelmad elamustest, paremast haridusest, tööhõivest ja kõrgemast palgast on ilusti kirjas, aga kuidas nendeni jõuda?
Muidugi võib mõne tänavajupi mustkatte alla panemist oluliseks arengukava teemaks pidada ja selle ümber vahtu lüüa, aga kas ei oleks siiski nii endale kui teistele parem, selgem ja ausam lugeda linna taristu korrashoidmist igapäevaseks linnamajanduse tegevuseks. Arenguks aga pidada tõesti ainult seda, mis linnaelu sisuliselt edasi viib.
Nagu näitas arengukava avalik lõpparutelu raamatukogus, mõistavad inimesed kas või seda, mida ikkagi käsitleda Pärnus innovatsioonina, väga erinevalt.
Kas ei tuleks kõigepealt kasutatavad mõisted selgeks rääkida? Siis saaksid nii arengukava koostajad kui selle lugejad käsitletavast vähemalt ühtmoodi aru.
Milleks kiirustamine?
Mille poolest on uus arengukava parem sellest, mis ilma sisulise analüüsita prügikasti saadeti? Seda ei ole minul õnnestunud siiani selgeks saada, kuigi olen vastust oma küsimusele linnavalitsuselt nõutanud vähemalt pool aastat.
Juba arengukava kinnitamise eel süvenes veendumus, et sedagi kava ootab sama saatus mis eelmist. Tegelik elu käib ikka oma rada, arengukavad tulevad ja lähevad, aga iga-aastaste linnaeelarvete koostamisel on tähtsam kindlasti see, mis konkreetse ametniku või volikogu liikme ja tema sõbra peas, kui see, mis arengukavas kirjas.
Kui praegunegi võimukoalitsioon on strateegilistest eesmärkidest olulisemaks pidanud taktikalisi küsimusi, miks peaks nüüd midagi muutuma?
Kuidas koostamisel oleva linna üldplaneeringu kokkupanijad arengukavast endale vajaliku teabe ja arvestamist nõudvad prioriteedid üles leiavad, jääb minule igatahes arusaamatuks.
Tegelikult on ju aeg linna põhjaliku arengukava väljatöötamiseks tõepoolest ebasoodne, sest maailmamajandus on äärmiselt ebamäärane, samal ajal pole mingit kahtlust, et see mõjutab otseselt ka Pärnu linna võimalusi oma kavade realiseerimisel.
Kuna juba mõnda aega on makromajanduse arengusuunad olnud raskesti prognoositavad, oli sellest tingitud minu 2009. aastal tehtud ettepanek pikendada senise arengukava kehtivuse tähtaega. See võimaldanuks lahendada nii probleemid laenulepingute uuendamisel kui kõrvaldada muud igapäevase elu korraldamise takistused hoopis lihtsamini ja väiksema vaevaga, seejuures niisama tulemuslikult.
Kui aga millegipärast sooviti igal juhul uut, oma arengukava kehtestada, pidanuks vastuvõetav dokument kindlasti sisaldama vähemalt eri stsenaariume, lähtudes väliskeskkonna muutustest ja selle mõjudest.
Kogu maailma tarkus
Kahju on sellestki, et arengukava algatamisest alates sellesse tehtud ettepanekuid arvestati ainult rangete bürokraatiareeglite alusel. Kui ikka ettepanek otse paberil tähtajaks tegijateni ei jõudnud, käsitlemisväärseks seal tõstetud probleemi ei peetud. Samal ajal kui tuli paberil ettepanek kas või mingi, arengukava mõttes ebaolulise teema kohta, arutati seda põhjalikult.
Mina ei saa uskuda, et kogu maailma tarkus Pärnu kohta oli arengukava koostajate ja ettepanekute kirjutajate pähe koondunud. Küllap tulnuks teistegi ettepanekutega arvestada, sealhulgas sellega, mida aegade jooksul on Pärnu Postimehes käsitletud.
Kuigi oli öeldud, et arengukava koostamisse olid kaasatud teadlased, kahtlen mina nende sisulises kaasamises sügavalt.
Seetõttu tahaks nüüd koostatule objektiivsemat, autoriteetsemat ja erapooletumat hinnangut just väljastpoolt Pärnut. Kuidagi ei soovi, et asi piirduks tegijate enda hinnanguga, et “vaadake, kui hea arengukava me koostasime! Teie, rumalad, ei saa ainult asjast aru”.
Minu küsimus, miks arengukavas 2025. aastani on finantsstrateegia vaid perioodi nelja esimese aasta kohta, on siiani vastuseta. Seda ajal, kui paljud ettepanekud jäävad arengukavas arvestamata põhjendusega, et raha ei ole. Mille põhjal öeldakse, et “raha ei ole”, pole teada.
Kokkuvõtvalt. Kuigi midagi otse kahjulikku vastuvõetud arengukavas minu arvates pole, on seal päris palju vajaka ja nii mõndagi liigset – seda, mida vabalt võiks kajastada valdkondlikus arengukavas.
Puudu on eelkõige selge ja üheselt mõistetav linna arengu strateegiline suundumus. Kuigi aeg on edasi läinud, pole see arengukava minu arvates grammigi parem eelmisest. Hullem: see kava on eelmise hale vari. Ma ei räägi siin numbritest, vaid põhimõtetest ja kava rakendamise reaalsetest võimalustest.
Asi, mida ühe kuurortlinna arengukava ettevõtluse vallas kui kogu linna arengu aluse suhtes, kindlasti peaks sisaldama – kuurordi eesmärgid ja arenguteed – on sisuliselt täielikult käsitlemata.
Seetõttu loodan, et arengukavale kummitempli vajutamine ei tähenda arutelude, eriti ettevõtlust ja kuurorti puudutavate arutelude lõppu, vaid nende algust.