Lenno Põder: Tudengifirma koolitab ettevõtjaid ideest teostuseni

Lenno Põder, Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse ettevõtluskonsultant. Foto: PP

Tulevased ettevõtjad teevad otsustavaid samme oma äri eduks juba varakult, läbides Tartu ülikooli Pärnu kolledžis tudengifirma õppeprogrammi, mida kolledži kõrval veavad selle vilistlaskogu Taavi Tammega eesotsas ja Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus, kus õppekavaga tegeleb ettevõtluskonsultant Lenno Põder.

Valikainete õppeprogramm “Tudengifirma – ideest teostuseni” algas oktoobris ettevõtlusnädalal ja lõpeb mais, kui nõukogu annab stardiloa ennast tõestanud äriplaanidele. Ettevõtmisel on oma koduleht, mis ladusalt edastab teavet toimuvast. Kõnealune projekt oli üks kahest Pärnust esitatust, mis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse konkursil sai Euroopa sotsiaalfondist rahastuse 89 ettevõtlusprojekti hulgast.

Mis oli sellise, peamiselt teise ja kolmanda kursuse tudengitele mõeldud õppeprogrammi koostamise ajend?

Paljudes koolides, ärikoolides, gümnaasiumides, ülikoolides õpetatakse väga palju nii majandus- kui ettevõtlusteooriat heal ja kõrgel tasemel, aga kogu maailmas, meil Eestis ka, on puudu praktikast. Inimene õpib ettevõtlust alati paremini siis, kui tal on praktiline kogemus kohe kõrvalt võtta. Tudengid saavadki päevast päeva teooriat oma keskkonnas, kuid nüüd on neil tudengifirma näol praktikakoht ehk võimalus oma ettevõte samal ajal käivitada. Nad asutavad reaalse ettevõtte ja neil on selleks tugi: PEAKi ettevõtluskonsultandid annavad neile nõu. Nad tulevad siia, räägivad oma idee, meie aitame leida õige suuna.

Kuidas on õppetöö korraldatud?

Üle kahe nädala on kokkusaamised, toimub neli akadeemilist tundi seminari vormis. Meil on põhimõte, et kuulajad saaksid loengute ajal võimalikult palju tööd ära teha, oma ideid genereerida, mõelda, sest tudengid, teadagi, jätavad oma asjad ikka, kodus neil on muud huvid, viimasele minutile.

Tegemist on mitteformaalse õppega, siin on hoopis muud teemad kui tavalises loenguplaanis. Seminare juhendavad oma ala praktikud, spetsialistid, kes on Eestis tipptasemel oma valdkonnas, nad tulevad neid tudengeid aitama, õpetama. Näiteks avaloengu pidas Indrek Maripuu, kes tutvustas loova mõtlemise tehnikaid.

Kas selline kolmepoolne ettevõtmine Pärnu kolledžis on kogu riigis teed rajav nagu siinne väärikate ülikool?

Analoogset õppekava kasutavad Tallinna tehnikaülikool ja EBS, ega rohkem teagi. Haapsalu kolledžil on ka oma tudengifirma, aga kõik need on natukene eri suundades, need ei ole päris üks. Meie alustasime sisuliselt nullist, mõtlesime, mis võiks olla parim variant. Lõpptulemust me veel ei tea, aga tundub, et astutud on õiged sammud, kuigi väga raami ei saagi sellisele ettevõtlusele suunatud projektile tekitada.

Ideid ei saagi ilmselt kohe loota, ettevõtjaks saamine eeldab head ärivaistu, kindlat tahet ja järjekindlat iseseisvat tööd. Kuidas mõttest teostuseni jõutakse?

Esimesel poolaastal tegelevad tudengid oma ettevõtte idee leidmise, selle vettpidavaks tegemise, esitlemise, arendamisega. Hea võimalus on selle poole pealt, et käib “Ajujaht” – konkurss, kuhu saab esitada oma äriideed, ja algab Pärnu linna projekt “Ettevõtlik pärnakas”, kus samuti esitleda oma mõtet. “Tudengifirmas” on ideid genereeritud kuu aega ja selleks ajaks, kui mainitud konkursid algavad, on osalejatel oma peas küllap kõik valmis mõeldud ja see on neile hea stiimul.

Aga õppeprogrammi järgi on meil nõukogu, kus pidevalt mõtteid testitakse, tegevust jälgitakse, ja hea oleks, kui saaks mingi ettevõtte reaalselt tööle. Hindame seda, kes kuidas on kevadeks hakkama saanud, ja väike konkurss omavahel tuleb nii või teisiti.

Hea näide on Pärnus varnast võtta: kolledži tudengi äriideest alguse saanud söögikoht Poisi Eine Supeluse tänavas, mis edukalt jätkab.

Poisi Eine on hea näide toimivast ettevõttest. Ettevõtlik tudeng nägi oma mõtte teoks tegemiseks turul nišši, koostas äriplaani, käis PEAKis nõustamisel, sai starditoetust ja on väga tubli.