Autode, mootorrataste, traktorite ja muu põriseva elemendi varuosamaailmas tegutsejaid võib pidada fakiirideks, nii kirju ja keeruline on nende teema.
Varuosade maailm on mõõtmatu, ometi selles orienteerutakse
12. november 2011, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ometi suudetakse SEKK Autokaubad OÜ juhataja Asta Schultzi kinnitusel vajalik jupp üldjuhul varem või hiljem, lihtsamat või keerulist teed pidi kindlaks teha ja hankida sellelegi inimesele, kes oma katkisest autost rohkemat ei tea kui seda, et see on roheline.
Kui keeruline varuosade maailm ikkagi on? On ühikuid ja variante miljoneid või sadu miljoneid?
Ainuüksi automarke on 100 kandis, neist igaühel modifikatsioonid ja põlvkonnad. Igal autol on omakorda tuhandeid osi, seega ei oska mina kuidagi seda maailma mõõta. Igatahes on see väga suur.
Kuidas selles orienteerutakse? Kas piisab oskusest arvutit ja katalooge kasutada või on vaja ülihästi autotki tunda?
Spetsiks saamine võtab aastaid. Müüjate puhul on väga hea, kui nad autode vastu sügavamat huvi tunnevad, aga piisab ka põhiteadmistest, kui neile lisanduvad rahulik meel, kiire mõistus ja arvuti- ning suhtlemisoskus.
Kõigepealt tuleb ju vajalik varuosa kataloogides üles leida, siis vaadata, kas see on oma laos või kust ja kui kiiresti selle tellida saab, kust odavamalt kvaliteetse asja saab, ja kogu aeg kliendiga suhelda. Varuosamüüja pea peab töötama paremini kui koorelahutaja.
Peamised abivahendid on elektroonilised kataloogid. Tasuta on vaid varuosadega kauplevate hulgifirmade loodud kataloogid, autofirmade kataloogide aastase kasutamise õigus tuleb osta.
Odav see ei ole, kõiki osta ei jaksa, seepärast pöördume vajadusel autofirmade esinduste poole.
Mida klient varuosapoodi tulles teadma või kaasa võtma peaks?
Ta peaks teadma, mida vajab, või vähemalt oskama auto väljalaskeaastat ning mootori mahtu nimetada. Tehniline pass peaks alati kaasas olema, sealt saame kogu vajaliku info.
Võimalus, et lahendust otsides eksime, jääb siiski alles. Näiteks Saksast toodud üleminekuaastate autodel võib olla küljes mõni uuema või vanema margi jupp, mida kataloog ei näita. Ja mõne prantslase puhul ei saa üldse aru, millest see on kokku pandud. Aga hea müüja leiab lõpuks ikka kliendile sobiva lahenduse.
Kui kaua võtab aega suvalise varuosa kliendini jõudmine?
On kraami, mida läheb palju ja mida seepärast lattu varuks tellime, näiteks paljudele autodele sobivaid filtreid ja roolisüsteemi osi.
Ülejäänud kraam tuleb suuresti hulgiladudest, eelkõige Tallinnast, ja kui seal ei ole, siis Soomest või mujalt Euroopast. Põhiliselt jõuab varuosa Pärnusse ühe, Soomest kahe päevaga. Poolakad näiteks toovad selle ise ära, ei saada pakiga.
Mõni originaalosa võib Rootsist või mujalt tulla nelja või kümne päevaga. Harva on juhtunud, et saame mingi spetsiifilise tellitud osa kätte alles kuu või kahega.
Mis vahe on A- ja B-varuosal? On ka C- ja D-osad?
Need terminid A ja B on rohkem rahvalooming. Tegemist on eri tootjate, eri hindade ja eri kvaliteediga ning piirid nende vahel on sageli üsna ähmased. Meie pood üritab jamasid vältida ja kvaliteetsemat müüa.
Kas leidub midagi sellist, mida raske või võimatu kätte saada? Näiteks juppi vanale Ford-T autole, midagi ülikallile Maybachile.
Põhimõtteliselt saab kõike, aga oleneb, mis raha eest. Mõni keretükk näiteks on ikka mõttetult kallis, hinda kuuldes klient tavaliselt loobub.
Ford-T osi ilmselt saab, aga uunikumautode või tsiklitega tegelejad suhtlevad omavahel ja hangivad varuosi rohkem üksteise kaudu, selle asemel et poodi tulla. Ülikallite autode juppe pole meilt küsitud, need käivad otseliine pidi.
Aga Vene autod, nende detaile ikka liigub?
Liigub, kuigi uute Ladade kohta ei ole elektroonilisi katalooge, mõningate Vene autode keredetailide kättesaamisega läheb aega. Ja Venemaalt pole varuosatoojaid just palju. Aga mootori- ega veermikudetailidega pole probleemi.
Kas olete kuulnud väidet, et Jaapani auto iga on arvestatud aku kestvuse järgi? Et viie aastaga on aku läbi ja hakkavad kolinal kukkuma ülejäänud sõlmed ja detailid.
Ei ole kuulnud, aga põhimõtteliselt on auto iga tõesti viis aastat. Kirvereegel ütleb, et Jaapani auto on odav osta, aga kallite varuosade tõttu valus pidada, Saksa omaga on vastupidi.
Mis veel Jaapani autosse puutub, siis see, Toyota eriti, on varuosapoest vaadatuna üks vastupidavamaid.