Puudega inimeste autode kohad parklates – probleem või mitte?

Enn Hallik
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puudega inimese parkimiskohal seisval autol peab olema nähtav kohaliku omavalitsuse antud luba.
Puudega inimese parkimiskohal seisval autol peab olema nähtav kohaliku omavalitsuse antud luba. Foto: Urmas Luik

Toimetusse on pöördunud nii puudega inimesi kui muidu tähelepanelikke ja osavõtlikke ning juhtinud tähelepanu asjaolule, et puudega inimeste selgelt tähistatud parkimiskohtadel kaubakeskuste parklates ja suuremate ürituste aegu spordihalli parklas seisavad sageli autod, millel ei ole vastavat invaliidi tähist ja mis puudega inimeste sõidukite kohti justkui hõivata ei tohiks.

Palusime võimalikku probleemi kommenteerida Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse juhil politseimajor Sander Peremehel.

Peremees: “Liikumispuudega juhil ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhil on sõiduki parkimisel mõningad eriõigused, sealjuures on liikumispuudega või pimedat inimest teenindaval juhil eriõigused isegi siis, kui puudega inimest autos ei viibi.

Liikumispuudega ja pimedate inimeste liiklemist ning neid teenindavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus, andes välja sellekohaseid parkimiskaarte, mis peavad autos nähtaval olema. Pärnumaal on 20 omavalitsust, aga politseil ei ole andmeid, kui palju selliseid parkimiskaarte on väljastatud.

Kui meil tekib parkimiskaardi kasutamise või kasutaja suhtes kahtlusi, saame seda kaardi väljastanud omavalitsusest kontrollida, aga politsei hinnangul pole parkimiskaardi väärkasutamine, mille all mõtlen kaardi võltsimist või teise isiku kaardi kasutamist, Pärnumaal probleem.

Pigem pargitakse ilma loata puudega inimese parkimiskohale, kuid neidki rikkumisi on harva. Rikkumisi on vähem, kui need parkimiskohad on selgesti tähistatud. Liikluskorralduse eest vastutab aga tee omanik, olgu selleks siis riik, omavalitsus või muu juriidiline ehk eraisik.

Politsei teeb liiklusjärelevalvet ja kontrollib jõudumööda ka peatumise ja parkimise nõuete täitmist. Praktikast on tuua aga järgmine näide. Teatati, et puudega inimese parkimiskohal laiutab uhke mersu. Kontrollima minnes selgus, et auto oli uhke ja mersu küll, aga liikumispuudega juhil oli olemas parkimiskaart ja ta kasutas seda õiguspäraselt. Seega ei tasu auto välimusest teha ennatlikke järeldusi, et juht on ülbik ja rikub liiklusreegleid.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles