Sindi paisul avatakse kaladele rändetee

Täna kogunetakse Sindi paisu juurde, et avada aastakümneid paisu tõttu kinni olnud rändetee kaladele.

Kauaoodatud suursündmuse avab keskkonnaminister Siim Kiisler, projektist ja edasisest ehitustegevusest annab ülevaate keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur. Pärnu jõestiku kalastikust ja paisu avamise mõjust tollele räägib kalastikuekspert Meelis Tambets.

Riik ostis Sindi paisu aktsiaseltsilt Raju 2015. aasta aprillis, et algust teha peaaegu hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisega, millega Eesti lõhede arvukus kahekordistuks.

Sealt alates alustas keskkonnaagentuur Euroopa liidu ühtekuuluvusfondi võimendusel projekti “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine” elluviimist. 1970. aastatel rajatud ja kalade rännet takistava 4,3 meetri kõrguse betoonist Sindi paisu lammutamistöödega alustati septembris. Lammutavad ja hiljem rajavad keskkonnaagentuuri tellimusel kärestiku konsortsium GRK Infra AS ja Graniittirakennus Kallio Oy.

Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis, kuid praegu on kaladel võimalik kasutada vaid üht protsenti kogu jões leiduvatest elupaikadest. Paisu lammutamise järel avaneb kaladele praeguse 14 kilomeetri asemel ligikaudu 100 kilomeetri pikkune jõelõik, peale selle kõik Pärnu jõe lisajõed, kuni neil asuvate rändetõketeni, mis osaliselt leiavad Sindi paisuga sama projekti raames lahenduse.

Teadlaste hinnangul on Pärnu jõe tegelik lõhe taastootmispotentsiaal ligemale 45 000 – 58 000 lõhe noorkala aastas, kuid praegu jõuab enamikul aastatel jõest merre tagasi alla 100 kala. Pärnu jõestik on aga võimeline tootma pea niisama palju lõhekala kui ülejäänud Eesti lõhejõed kokku.

Peale lõhe parandab paisu avamine selliste looduskaitseliste liikide nagu jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ja hariliku võldase, aga samuti tööstuslikult oluliste kalade ja meritindi, meriforelli, vimma ja siia elupaiku.

Tööd paisul kestavad kolm aastat ja lõppevad 2021. aasta teises pooles.