Käesolev aasta on kuulutatud Euroopa vabatahtlike aastaks, mille raames Pärnu heategevusorganisatsioon Shalom tunnustab igal kuul ühte vabatahtliku tööga silma paistnud inimest lilleõiega.
Tänulille pälvis noor rootslasest vabatahtlik
30. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta eelviimase tänulille sai rootslane Adam Davidsson (23), Oskarshamnist pärit mees töötab Pärnus vabatahtlikuna kolmandat kuud.
Märgid juhatasid Pärnusse
Noor mees sattus Pärnusse esimest korda tänavu mais kolmeks päevaks koos Oskarshamni Shalomi piiblikooliga. Rootsi naasnud, tekkis tal tunne, et peaks uuesti Eestisse tulema.
“Nägin igal pool kummalisi märke, näiteks igal pool Eesti lippe, tegin raadio lahti: sealt tuli saade Eestist,” pidas Adam juhtunut jumala kutseks. “Nii otsustasingi tulla Pärnusse vabatahtlikku tööd tegema. Alguses polnud mul sõiduks üldse raha. Palvetasin, lootsin. Nädal enne sõitu hakkasid korraga eurod mu arvele laekuma ja kaks päeva enne Rootsist lahkumist oligi kogu raha olemas.”
Septembris pakkis rootslane oma kompsud Pärnus lahti. Mõne kuu jooksul on ta kaasa löönud Shalomi lastemaja töös, aidanud korraldada lasteringi Sindi sotsiaaltöö keskuses, seilanud misjonilaeval Jenny Kruse ja mänginud pilli Soola ja Valguse koguduse noortega.
“Teen natuke kõike, töötan seal, kuhu kutsutakse,” ütles Adam enda kohta. Ta õpib hoolega eesti keelt, et lastega töötades paremini hakkama saada. Suuremad lapsed suhtlevad temaga inglise keeles, mõni oskab isegi veidi rootsi keelt.
Väikemate lastega aga mõistetakse üksteist teisel tasandil: Adam veeretab põnnidega mänguautosid, koos mängitakse ja meisterdatakse. “Mulle pole tähtis niivõrd see, mis ma lastega konkreetselt teen,” rääkis vabatahtlik. “Neile on oluline tunda, et keegi hoolib ja pöörab tähelepanu. See on see väike osa, mida saan teha nende laste heaks, et peresid aidata.”
Ajalugu avastamas
Mees ei teadnud Eesti kohta varem suurt midagi peale selle, et tegu on kunagise Nõukogude Liidu osaga.
“Olen näinud, mis tagajärjed on kommunismil Eestis, ja ega Rootsis ma vist vasakpoolsete poolt küll hääleta,” rääkis Adam ja kirjeldas, et suuremates Eesti linnades tundub elu praegu ilus, paljudes maakohtades aga maadeldakse endiselt mitmesuguste probleemidega. Teda teevad kurvaks poepingil istuvad tööta pereisad, kes peavad oma suurt peret kuidagi ülal pidama.
Adam leiab, et eestlased on külalislahked ja spontaansed. Erinevused rootslastega võrreldes tulevad ilmsiks näiteks koosolekutel, mis Rootsis on alati rangelt struktureeritud, ent eestlastel kulgevad vabamas vormis.
Adam on siin saanud teada nii mõndagi Eesti ja Rootsi ühisest ajaloost, rootslaste kogukonna tekkimisest Lääne-Eestis.
“Ma ei teadnud, et meie riikide ajalugu oli nii tihedalt seotud, enne kui nõukogude võim need sidemed läbi lõikas,” tunnistas ta, lisades, et praegu tehakse Balti mere riikide koostöös õnneks väga palju ühisprojekte ja sõprussidemed on taastunud.
Peagi tuleb Adamil Rootsi naasta. “Ma ei tea veel täpselt, millega tegelema hakkan, aga kindlasti tulen Pärnusse tagasi ja hoian siinsete inimestega ühendust,” lubas ta.