Parisselja küla elanikud tahavad pääseda surmateest

Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ­serva asemel käivad Parisselja elanikud Aresse ­kuuseheki äärt pidi. Foto: Mailiis Ollino

Parisselja küla lapsevanemad panevad hommikuti autole hääled sisse ja sõidutavad võsukesed Aresse kooli. Jalgsi või rattaga ei usalda nad järeltulijaid kodunt välja saata, sest teeristist algab Eesti liiklustihedaim tuiksoon, mille ääres astujat keerutab rekade püsivoolus tuulekoridor.

Argipäev on selline, et saju­ilmaga pritsib piki Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed käijat autorataste alt paiskuv märg, talviti on valge pidevjoone tagune “trotuaar” lükatud lume võrra kitsam. Kohalikud nimetavad seda ligemale kilomeetrist sundrännaku ala surmateeks ja küsivad, mitu laipa on vaja, et seni kurdid kõrvad võtaksid kuulda nende palvet rajada kergliiklustee.

Sõna “surmatee” kasutab ka Are kooli direktor Anneli Uibu, kelle jutu järgi tekitab kõnealune lõik muret ka Elbu kui Are piirkonna lasterikkaimale külale, mille teeots jääb Are kaupluse ja Parisselja küla vahele Via Baltical.

“Are alevikus on mõlemal pool teed kiiruskaamerad, mis justkui peaksid liiklust rahustama, kuid tegelikult mitte. Sest ohtlik olukord algabki kohe pärast kiiruskaameraid, kui autod äkitselt kiirust arendama hakkavad,” tõdeb Uibu, kelle arvates aeglustaks liiklusvoogu ringristmike tegemine Are ja Parisselja ristis, sest ohutussaartest pole abi.