/nginx/o/2011/12/14/875432t1h54e6.jpg)
Tänavu sügisel alustati Pärnu Hansagümnaasiumis sisekaitselise eelkutseõppe programmi, sellesisulise lepingu olid Hansagümnaasiumi direktor Silja Kikerpill ja sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur allkirjastanud 13. juunil.
Sisekaitsesuund meelitab nii pääste- kui militaarhuvilisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kikerpilli väitel on koolil vaja seda „rosinat”, mis aitaks klasse täita. Pärnus on gümnaasiume palju, aga põhikooli lõpetajaid jääb aasta-aastalt vähemaks. Seega on igale koolile vaja midagi, mis tooks õpilased just nende kooli.
Pikka aega tegi Hansagümnaasium koostööd mereakadeemiaga, kuid see jäi paar aastat tagasi pooleli, sest suur huvi selle eriala vastu kadus ja klassid ei täitunud.
Samuti võib põhjuseks tuua selle, et neljal päeval nädalas oldi koolis ja viiendal päeval merenduskoolis, mis tegi õppimiskoormuse suuremaks.
„Ometi läksid kõik selle suuna noormehed edasi õppima mereakadeemiasse ja uskuge või mitte, aga maailma meredel purjetab hansakaid ikka päris palju,” ütles Kikerpill.
Siis mõeldigi: miks mitte pakkuda midagi uut ja huvitavat. Et sisekaitseakadeemia tahtis Pärnumaal haridusturule tulla, haarati kohe võimalusest kinni.
Sisekaitse õppeprogramm on jaotatud kolme aasta peale nii, et 10. klassis saavad õpilased aimu politseinike tööst, 11. klassis tutvutakse lähedalt päästetegevusega ja lõpuklassis on teemaks piirivalve.
Koostöölepingu väljatöötamisel palus piirivalve programmi lisada just kooli direktor Kikerpill, sest tolliametniku töö on tema meelest huvitav, kuigi stressirohke.
Iga eriala õpetavad oma ala spetsialistid. “Praegu käivad Lääne prefektuuri töötajad tunde andmas, et näidata õpilastele võimalikult palju, millised on loodetavasti nende tulevased töökohad, kui nad seda muidugi tahavad,” kirjeldas direktor.
Samuti saavad õpilased käia ametites vaatamas, mida huvipakkuv amet endast kujutab, praegu on õppesuuna noored käinud õppereisil sisekaitseakadeemias.
Kolme õppeaasta jooksul pakutakse veel suviseid praktilisi laagreid.
Samuti on kokkulepe kehalise kasvatuse õpetajate Mehis Merilaine ja Inga Drobetiga, et vaadata üle õpilaste füüsiline pool.
„Olgem ausad, nad võivad küll õppida seda, mis neid nii väga huvitab, aga kui tervis korras ei ole ja sisekaitseakadeemiasse nad katseid ära ei tee, on ju natuke pahasti,” põhjendas koolijuht füüsilise vormi tähtsust.
Sisekaitse eelõppeline programm annab noortele palju valikuid ja eeliseid, eelkutseõppe edukalt läbinud ja vastava tunnistuse saanud õpilased saavad sisekaitseakadeemiasse sisseastumisel eelistuse, sest esialgsed erialased teadmised ja oskused on juba omandatud.
„Kõige levinumad on praegu need nn soft-alad, nagu näiteks ajakirjandus ja muu meediaga seonduv, need erialad täituvad ka ülikoolis kõige kiiremini,” rääkis Kikerpill.
„Tulevik on tegelikult tehnilisel poolel: insenerid, mehaanikud, loodus- ja majandusteadlased ...” loetles Kikerpill ameteid, mille täitjatest on Eesti riigis puudus.
Direktori sõnade järgi on talle jäänud mulje, et praegused Hansagümnaasiumi sisekaitsesuuna õpilased on pakutavaga olnud üsna rahul. „Ma südamest loodan, et keegi alla ei anna ja kõik panevad 12. klassi lõpuni niisama suure hooga välja,” lausus ta.
Lauri Laapas
“Valisin sisekaitse, sest tahan kaitseväes karjääri teha, ja see, et olen sisekaitsekallakuga klassi läbi teinud, annab ajateenistuses juurde selle, et nad mõtlevad vähem, et mind 11 kuuks ajateenistusse saata. Praegune õppekava on enam-vähem, ootan huviga juba õppeaasta lõpus toimuvat kolmepäevast laagrit. Kõige rohkem ootan päästeameti kursust, sest see pakub mulle rohkem põnevust kui politseiniku või piirivalvuri amet.”
Anar Alvela
“Valisin sisekaitse, sest olen kaks aastat olnud Kaitseliidu tegevliige. Mulle pakub see ala huvi, teiste klassidega võrreldes tundus see kõige huvitavam ja mulle sobivaim variant. Siiani oleme tegelnud politseiõppega, see päris mulle pole. Tuleviku plaanin siduda militaarsemate ametitega, Kaitseliitu või elukutseliseks sõjaväelaseks. Plaan on keskkool lõpetada, pärast seda pikka ajateenistusse minna ja ehk seal karjääri teha.”