Valter Parve: Parteilase maine olgu tema partei mure!

Valter Parve. Foto: Henn Soodla

Sügisel on jälle valimised tulemas ja aeg on üles lugeda omadusi, mis linnapeaks pürgijal olema peaksid.

Senise elu ja tegudega kogutud tuntus ning lugupeetus. Selle saavutamiseks peaks ta olema mõnda aega pärnakate keskel elanud.

Pärnu vajaduste eelistamine parteifüürerite ja sponsorite huvidele. Selleks vajaliku iseseisvuse annavad oskus ja valmisolek veel mõne muu ametiga leiba teenida.

Piisav elukogemus ja -tarkus, et toime tulla otsustamisega keerulistes olukordades.

Eetilisus, au- ja häbitunne, võime enesekriitiliselt mõelda ja käituda. Julgus oma vigu tunnistada. Hea haridus. Mõtterikkus, oskus seda kõnes ja kirjas väljendada.

Oskus ja teadmised juhtida linnavalitsust. Avaliku esinemise ja inimestega suhtlemise oskus. Usaldusväärsus, õiglane ja läbipaistev otsustamine.

Suur pingetaluvus, hea tervis.

Tegelikkus

Tegelikkus on “Nukitsamehest” tuttav sulle-mulle: teie partei saab linnapea koha ja meie saame vastutasuks meie sponsorite soovide arvestamise ning mõne sooja koha linnavalitsuses ja munitsipaalasutuste nõukogudes.

Nii jääb linnapeakandidaadi sobivus teda välja valinud parteijuhi südametunnistusele, kui see olemas on. Kui ei ole, saame linnapea, kes oma isikuomaduste poolest peab kõigepealt vastama parteilistele ootustele. See tähendab, et esmajärjekorras on vajalikud kõrge kriitikataluvus ning kompleksivaba valmisolek järgida peakontori antud suuniseid, sh vajadusel eelistada partei huvisid valijate omadele.

Ülaltoodud loeteluga võrreldes näeme siin kattuvust ainult kõrge stressitaluvuse osas. Ja kuni kehtib praegune seadus, ei saagi teistsugust tulemust tahta. Pole põhjust arvata, et Pärnu nutune seis on kohalik omapära: kuni linnapea on poliitiline persoon, senikaua on külvivolinike ehk parteiliste tõuparandajate oht igas omavalitsuses.

Väljapääs ummikust

Kaugemas tulevikus: linnapea valitakse avalikul konkursil, oma pädevust tõestanud meer komplekteerib ülejäänud linnavalitsuse. Otsustaja on linnavolikogu. See idee tundub praegu siiski pisut utoopiline olevat, sest parteidel on vaja nii präänikut (võimu ja raha) tasumiseks ustavuse ja teenete eest kui käepikendust kohaliku otsustamise suunamisel.

Järgmistel riigikogu valimistel võiks siiski toetada selle erakonna programmi, mis depolitiseerib omavalitsuse tegevjuhtide ametikohad.

Lähitulevikus on vaja taastada valijate usaldus poliitikute vastu, selleks muu hulgas paluvad Rahvaliit ja IRL pärnakatelt – ja ehk ka Mart Viisitammelt – vabandust selle tehingu eest, millega nad pärast viimaseid valimisi hakkama said. Nende abiga sai linnapeaks inimene, kelle maine turgutamiseks kulub suur hulk Pärnu maksumaksjate raha ja mis eriti praeguses majandusseisus on absurd.

Tõenäoliselt on karuteene tehtud Mart Viisitammelegi – miks peab ta pere taluma üha kasvavat ilkumist?

Praegune linnapea veenab Keskerakonna juhti Edgar Savisaart tasuma ebaõnnestunud personalivalikuga seotud kulud, st Mart Viisitamme mainekujunduseks kulutatav raha 56 640 krooni kuus tulgu parteikassast ja mitte linna eelarvest. Pärnakad ei pea maksma ühe erakonna iluravi eest!

Volikogus seatakse üles masin, mis võimaldab fikseerida hääletamise käigu: kes millist otsust toetas. Siis ehk saab rääkida mingist personaalsest poliitilisest vastutusest.

Volikogu teeb linnaasutuste nõukogudesse nimetatud saadikud aruandekohuslasteks volikogu ees.

Praegu ei suuda linn tasuda Sampo Panga võlga (21 miljonit), hiljuti suruti 20miljonilise liuvälja ehitamist ilma vähempakkumiseta ühele kindlale firmale – volikogu peaks tunnistama, et see oli parteiline tellimus.

Mart Viisitamm, kes on avalikult levitanud laimavat väljamõeldist minu kohta, võtab oma sõnad avalikult tagasi, st ilmutab neid omadusi, mis sissejuhatavas loetelus on eetika rea peal.

Nii nagu Heinz Valk astus pärast aprillimässu Keskerakonnast välja, peab kõigil pettunuil ja sundparteistatuil olema väärikas võimalus parteist lahkuda, kartmata töökoha kaotust jms.

Linnapea lahkub ametist, näiteks seoses õpingute jätkamisega magistrantuuris.

Praegu on Pärnu linn ülepea võlgades ja äranarritud mainega, oktoobrikuus on valijatel võimalus anda sellele oma hinnang. Ja edaspidiseks võiks küll olla reegel, et kui võimuparteid upitavad linna etteotsa maineparandamist vajava inimese, tehakse parandustöid upitajate endi raha eest.