Mari Järvelaid: Listeeriast – rahulikult ja ilma hüsteeriata

Sellisena näeb listeeria bakterit kümneaastane Lukas Tuubel. Foto: Mari Järvelaid

Itaalias oli 1997. aastal puhang, kus listeeriaga maisisalatit süües haigestus gastroenteriiti ehk palavikuga kõhulahtisusse 1566 inimest. 2008. aastal oli listerioosipuhang Kanadas, kus saastatud liha süües haigestus 56 inimest, neist 20 surid. Lõuna-Aafrika Vabariigis oli 2018. aastal listerioosi puhang üle 1000 nakatunuga, neist 200 surid.

Viimastel aastatel on listerioosi nakatumine Euroopa paljudes riikides tõusnud, seejuures keskmine haigestumise sagedus on maailmas 0,1–1,1 juhtu 100 000 inimese kohta. Euroopas on listerioosi haigestumine kasvanud just üle 60aastaste hulgas. Kui USAs tuli 1998. aastal tagasi kutsuda 16 miljonit kilogrammi hot dog’e, 2002. aastal aga 12,4 miljonit kilogrammi lihast delikatesse kalkuni ja kanaliha listeeriaga saastatuse tõttu, siis nüüdseks on USA suutnud vähendada 1996. aastast listerioosijuhte 42 protsenti sageduseni 0,27 juhtu 100 000 elaniku kohta.

Listeeria – jutt on ühest bakterite maailma batsillist Listeria monocytogenes, mida – kui otsida – võib leida nii veest, pinnasest, kõdust, aga kõige suurema tõenäosusega eri imetajate, eriti mäletsejate, lindude, samuti kalade väljaheidetest.