Mis juhtub Pärnuga, kui kliima soojeneb

Greta Thunbergi (mikrofoni taga) algatatud kliimastreigid on jõudnud Pärnussegi. Foto: Amber Bracken/Reuters

Greta Thunberg – tüdruk, keda nüüdseks teab pea igaüks. Esimest korda nähti teda erkkollases jopes, plakat käes, möödunud aasta augustis. Keegi ei osanud arvata, et 15aastane koolitüdruk ei ole veel niipea valmis alla andma ja jätkab oma võitlust, saades juurde nii liitlasi kui vaenlasi.

Selle aasta septembris täitusid tänavad üle maailma miljonite koolinoortega, kes nõudsid muutusi ja tegusid, peatamaks kliimakriis. Pärnuski on kogunetud.

Kuid Greta polnud esimene teismeline protesti algataja. Mullu märtsis tegid seda USA noored, nõudes relvaseaduste muutmist pärast koolides toimunud massitulistamisi. Õpilased teadsid, et sellest sõltub just nende tulevik. Üheskoos marssisid nad tunnist välja ja täiskasvanud mõistsid, miks nad seda tegid: noorte enda elu oli ohus. Keegi ei käskinud neil tagasi koolipinki istuda.

Kliimastreikidel osalenud noored peavad kahjuks taluma negatiivseid reaktsioone. Seda ka Pärnu koolides, kus ühed õpetajad innustavad õpilasi streikima ja teised pigem taunivad seda. Jah, kõikidel streiki­jatel ei ole doktorikraadi keskkonnateadustes, kuid nad kuulavad neid, kellel on.

 

Pärnust pärit atmosfäärifüüsik Heikki Junninen arvab, et Greta algatus on kiiduväärt, kuid selle mõju siiski piiratud. “See on sellise ühekordse efektiga võimas reklaam, info jagamise ja teadlikkuse tõstmise protsess,” selgitas teadlane.

Teadlikkust tõsta on vaja, sest inimestel ei piisa teadmisi kliimamuutuste kohta. Meil pole aimugi, milliseid tagajärgi kliima soojenemine kaasa toob. Räägitud on jääkarudest ja Veneetsiast, aga mis juhtub meie kodukohas?

Arvestades Pärnu mereäärset asukohta, mõjutavad kõik merega seotud muutused otseselt siinseid elanikke.

Heikki Junninen

“Arvestades Pärnu mereäärset asukohta, mõjutavad kõik merega seotud muutused otseselt siinseid elanikke. Hinnatakse, et sulav jää poolustel tõstab merepinda kuni meeter järgmise 100 aasta jooksul. Üldine merepinna tõus on üks probleem, kuid suurema tähendusega on kasvav tõenäosus, et Pärnut tabavad järjest tihemini ulatuslikud üleujutused,” rääkis tead­lane. Ohus on ranna rajoon kuni Karja tänavani, terve Vana-­Pärnu, jõeäärsed alad kesklinnas ja Rääma tänava ümbruses. ­“Ennustatakse ka tugevate ­tormide sagenemist, mis Pärnu puhul tõstab üleujutuste riski veel,” lisas Junninen.

Samuti ennustatakse merevee happelisuse tõusu, mis mõjutab kalastikku – liikumist, arvukust. See omakorda võib muuta harjumuspäraseid püügipaiku ja -aegu.

Muutuste loetellu mahuvad veel keskmise temperatuuri tõus, senisest harvemad talvekülmad ja pikad kuumalained suviti.

“Soojemad talved parandavad kahjurite elu – nad elavad talve üle ja kahandavad põlluviljade saagikust. Saaki kahandavad ka pikad kuumalained suvisel kasvuperioodil,” selgitas teadlane.

Siiski ei ennusta Junninen seni tundmata ilmanähtusi ­Pärnu maile. Ennem tekitavad probleeme uued looma- või taimeliigid, mis löövad sassi loodusliku tasakaalu, kahjustavad põllumajandust.

Eesti kliima 2100 Foto: PP