/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
Pärnu tänavuse aasta teo, Vallikääru uuendamise kava kasvas Mart Viisitamme juhitud linnavalitsuse ajal. Kuid sellesama valitsuse sammud seadsid plaani teostumise võimalikkuse löögi alla, kui rahandusminister ei pooldanud laenude küüsis linnale euroraha eraldamist.
Rahandusminister Jürgen Ligi ei toetanud Pärnule Vallikääru rekonstrueerimiseks euroraha eraldamist 2009. aasta lõpul, kui võimul oli juba Toomas Kivimägi linnavalitsus, mis soovis Vallikääru uuendustööd lõpuni viia.
Kahjuks oli Viisitamme valitsemisajast jäänud linnale lubatust suurem laenukoorem, mistap rahandusminister oligi Vallikäärule euroraha lubamisel kitsi ja Pärnu-vaenulik.
“Mina, tunnistan, ei tegeleks iluaiandusega, kui maja vundament laguneb ja katus sajab läbi,” kirjutas Ligi Pärnu Postimehele 2009. aasta detsembris saadetud kirjas, kui toimetus palus ministril kommenteerida oma tõrksust Pärnule appi tulla. “Seda seisukohta väljendasin ka valitsuse istungil,” lisas minister.
Olukorra muutis Pärnu linnavalitsusele eriti keeruliseks asjaolu, et töö Vallikääru muldkehal oli juba alanud ja sellele oli kulutatud ligikaudu 20 miljonit krooni. Kui euroraha poleks eraldatud, tulnuks töö Vallikäärus peatada ja tehtud kulud katta linnakassast. Laenu võtta poleks enam saanud.
Valitsus kiitis Vallikääru uuendamise euroraha toel heaks alles 2010. aasta märtsis, määrates Euroopa Liidult toetussummaks 64,1 miljonit krooni.
Pärnu linnakassast nähti ette maksta rekonstrueerimistöödeks 11,3 miljonit krooni ja teha seda laenu võtmata. Neid asju ajas tollal linnapea koos abilinnapea Annely Akkermanniga.
Nurgakivi ja katastroof
Tööd olid plaanitud kahes etapis, millest esimene kujutas endast pargiala korrastamist, muldkeha planeerimist ja osalist silumist, kraavikallaste kindlustamist uhte- ja lihkeohu vastu, sepikoja avamist, teede ja treppide ehitamist, kontserdipaiga uuendamist, Tallinna värava restaureerimist, väikevormide paigaldamist ja käärule muru külvamist. See sai enamjaolt tehtud rahvusvahelisteks hansapäevadeks, mis 2010. aastal suvel Pärnus toimusid. Linna poolt kureeris ehitust linnavalitsuse majandusosakond.
Rekonstrueerimistöödele eelnesid Vallikäärus arheoloogilised uuringud, mille käigus tuli päevavalgele palju huvitavaid leide, nagu vanad puidust kaldakindlustused muldkeha ja kraavi vahel. Lahti kaevati kääru muldkeha risti läbiv käik, mis otsustati renoveerida ja edaspidi avatuks jätta.
Nurgakivi pandi Vallikääru ümberehitusele aprillis 2010. Kohal olid linnapea Toomas Kivimägi, regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja maavanem Andres Metsoja.
Samal ajal kui vallikraavi merepoolsele kaldale valati nurgakivi, töötas kraavi suudmes silla juures veepump, et vähendada kaldakindlustustööde ajaks sulundseinaga jõest lõigatud vallikraavis veetaset.
Saatuse irooniana imas pump nurgakivi panemise ajalgi endasse kraavis elanud väikseid kalu, kes sealsamas surid. Pump piirati, et kalu säästa.
Õnnetuseks ei taibanud siis veel keegi, mis on juhtumas.
15. mail saavutas hapnikuvaegus jõest eraldatud veekogus taseme, kus kalad hakkasid massiliselt surema: nende laibad katsid ühtlaselt kogu vallikraavi veepinna. Roiskuva kala lehk valgus kesklinna.
Hinnanguliselt hukkus vallikraavis mõne tunni jooksul 20 tonni kala, peamiselt viidikaid, kuid ka suuremaid kalu.
16. mail algatas keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov menetluse, et selgitada, kas tööd on tehtud nõuetekohaselt ja kui suurt kahju riik kalade hukkumise tõttu on kandnud.
Sanktsioone ei järgnenud ja kalamajandusele tekitatud kahju ei tuvastatud, kuna surnud olid peamiselt viidikad, kes ei kuulu töönduslike kalade hulka ega oma seega inimeste silmis suurt väärtust.
Vallikäär meeldib üha enam
Enne Pärnu rahvusvaheliste hansapäevade avamist 21. juunil 2010 tegid töömehed Vallikäärus 10–12tunniseid tööpäevi.
“Seda, et Vallikääru ehitus hakkab ajaga võidu jooksma, teadsime juba tööd vastu võttes,” ütles ehituse peatöövõtja Merko Ehituse projektijuht Indrek Moorats.
Uuenenud Vallikäär koos teede, treppide ja valgustusega ning vallikraav purskkaevu ja kaarsillaga hakkas enamikule inimestele meeldima esmapilgust.
Mõni küll kritiseeris Tallinna värava alust konarlikku munakivisillutist, teistele ei meeldinud roosa betoonvöö kraavikallastel ja nad nimetasid seda edevaks nagu uusrikkuri basseini, kuid suurem hulk rahvast laulis uuenenud Vallikäärule halleluujat.
Kui Vallikäär tänavu juunis ametlikult avati, avaldas linnapea lootust, et just tollel päeval alanud vihmasadu muudab kääru aina ilusamaks, sest põuasel ajal polnud sinna mattidena lautatud murukamar juurdunud ja nõlvad olid üsna kolletanud.
Tagantjärele tarkadena peame möönma, et muru ei löönudki järskudel pervedel rohetama ja Merko Ehitusel tuli see kohati uuesti külvata. Nüüd on soe sügis ja taevasse jäänud talv teinud oma ja muru, ennäe, haljendab Vallikääru nõlvadelgi.
Praeguseks on Vallikäärule osaks saanud üleriigiline tunnustus: käär nimetati Eesti aasta parimaks kommunaalehituseks.
Pärnu Postimehe lugejad valisid Vallikääru rekonstrueerimise aasta teoks, ehkki mõte selles suunas pandi linnavalitsuses liikvele juba 2007. aastal ja projekteerimine ning ehitus kestis kokku ligi kolm aastat.
Inimesi, kelle toel Vallikäär valmis, on palju. Tähtsaim neist tuleks eraldi nimetada: Vallikääru ja selle pargiala uuendamise projekti autor on Kersti Lootus.