Uuring: vanglates ja arestimajades pööratakse liialt vähe tähelepanu õigusrikkujate vaimsele tervisele

Märkamata jäänud psüühiline häire või selle ägenemine võib kaasa tuua ohtlikke olukordi nii õigusrikkujale endale kui korrakaitsjatele. Foto: Tairo Lutter

Umbes poolel Eesti kinni­pidamisasutustes viibijaist esineb mõni vaimse tervise häire. Võimekus ja oskused nende inimestega ümber käia on justiitsministeeriumi õigusrikkujate vaimse tervise häirete uuringu järgi aga puudulikud.

Veebruari lõpus avalikustatud uuringutulemustest selgub, et kriminaaljustiitssüsteemis napib spetsialiste, spetsiaalseid programme ja oskusi märgata vaimse tervise häireid.

Uuringu kohaselt ei eristata Eesti arestimajades ja vanglates vaimse tervise häirega kinnipeetut vaimselt tervest. Rakendatakse “kõigile sobib üks” meetodit, jättes arvestamata psüühikahäire omapärad. Seda esmatasandilgi. Märgitakse, et politseil ei piisa teadmisi ega oskusi, et vaimse tervise häirega õigusrikkujad ära tunda ja nendega õigesti ümber käia.

Palju taandub väljaõppele, kuid sellelegi, et väljakutsele sõitval politseipatrullil on psühhiaatriline eelinfo sisuliselt olematu.

Meditsiinilise teabe kättesaadavust piirab andmekaitseseadus. “Tervist puudutava eelinfo kättesaadavus patrullpolitseini­kele eeldaks muudatusi praegu kehtivates seadustes,” ütleb politsei- ja piirivalveameti (PPA) esma­reageerimise ja eriettevalmistuse grupi juhtkorrakaitseametnik Kristjan Toom.

Märkamata jäänud psüühiline häire või selle ägenemine võib aga kaasa tuua ohtlikke olukordi nii õigusrikkujale endale kui personalile ja ülejäänud kinnipeetutele. Samuti ei aita see vähendada korduvkuritegevust, mille suunas riik pürib.