Kogudele kohustus kulutada raha sihtotstarbeliselt

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isegi sunniga ei saa parandada Eesti mitteloetavate kirjanike elujärge, sest inimesed laenutavad raamatuid oma maitse ja huvide järgi.
Isegi sunniga ei saa parandada Eesti mitteloetavate kirjanike elujärge, sest inimesed laenutavad raamatuid oma maitse ja huvide järgi. Foto: Ants Liigus

Idee mõjutada raamatukogudes lugemisvara valikut nii, et rahvaraamatukogudele kultuuriministeeriumi eraldatud 1,677 miljonist eurost peab 800 000 eurot minema Eesti autorite auhinnatud teoste ja kultuuriajakirjanduse ostuks, on tekitanud vastakaid arvamusi.

Kultuuriministeeriumi raamatukogundusnõunik Meeli Veskus on väitnud, et riigi ülesanne ongi tagada, et kogudesse jõuaks ilmtingimata nii tuumakas perioodika kui Eesti nüüdiskirjanduse paremik.

Sama meelt on kirjanike liidu esimees Karl Martin Sinijärv.

Eesti kirjandus on menukas

„Loomulikult on riigil õigus ja ütleksin isegi, et vähemalt moraalne kohustus kontrollida, mida kodanikud riigile loovutet raha eest saavad,” ütles Sinijärv usutluses Eesti rahvusringhäälingule. „Just nagu koolisööklad ei tohi keskenduda kompvekkidele, kuigi kundesid oleks kõvasti, ei saa vähest raamatuosturaha suures jaos meelelahutusele kulutada.”

Ent on kardinaalselt vastupidiseid seisukohtigi. Eriti inimestelt, kelle igapäevatöö on seotud raamatukogu fondide komplekteerimisega ja kes iga päev võivad tunnistada, et Eesti kirjanike teoseid ei pea lugejatele üldsegi sundkorras peale suruma.

„See pole kellegi jutt, et Eesti kirjandust ei loeta,” väitis Pärnu keskraamatukogu maaraamatukogude peaspetsialist Lenna Eliste.

Kolleegi väite tõestuseks tõi Pärnu keskraamatukogu arendusjuht Heinike Sinijärv keskraamatukogu läinud aasta laenutuste edetabeli, kus, kui üldhariduskooli kohustuslik lektüür kõrvale jätta, on ridamisi Eesti autorite raamatuid. Neist kõrgeimal kohal Mihkel Raua „Musta pori näkku”.

Küll arvas Sinijärv, et Eesti kirjanduse vägisi soetamise taga võib olla surve kirjanikelt, kelle teosed on küll kogudes olemas, kuid keda ei loeta.

„Probleem on tekkinud sellest, et kirjanikud saavad laenutuste arvust sõltuvalt iga aasta alguses laenutushüvitist, Erik Tohvril on see tuhandeid eurosid, aga väga paljud ei saa midagi,” tõdes arendusjuht.

Arvata, et ministeeriumi suuniste järgi talitamine parandaks mitteloetavate kirjanike elujärge, ei ole Sinijärve jutu järgi põhjendatud. Eriti kui silmas pidada, et suured raamatukogud muretsevad Eesti uudiskirjanduse ka kultuuriministri juhisteta.

Mõte vajab selgitamist

„See pole meile probleem, sest tellime kogu eestikeelse kirjanduse nii ehk teisiti, sõltumata sellest, on ta nominent või ei,” kinnitas Sinijärv. „Küsimus on, kas tellime eksemplarikaks või rohkem.”

Samal ajal võib Eesti autorite teoste kuhjamine väikekogusse anda loodetule vastupidise efekti: inimene, kes ei leia kogust omale meelepärast lugemist, olgu see kirjandusgurmaani hinnangul pealegi kerglane ajaviiteraamat, ei pruugi enam kogusse sisse astuda.

„Kui väikese külakogu laenutaja tahab lugeda reisi- või kokaraamatuid, saan aru, et riigi raha eest pole neid ehk tark muretseda. Ometi kaalub rõõm sellest, et inimene tuleb raamatukokku, muu üles,” leidis Sinijärv. „Mida rohkem lugejaid-laenutajaid kogus käib, seda parem, sest oleme ju inimeste jaoks.”

Nii Sinijärv kui Eliste on seisukohal, et palju kõneainet tekitanud plaan ei anna põhjust paanikaks. Liiati on kõik veel jutu tasemel ja ministeeriumist pole tulnud ühtegi konkreetset märgukirja ega allkirjastatud kohustavat dokumenti. „Ootame ära juhendid ja lepingud, siis oleme tükk maad targemad,” ütlesid raamatukogutöötajad.

Küll on kindel, et selgi aastal saavad Pärnumaa raamatukogud riigilt sama raha mis 2011. aastal ehk 138 582 eurot. Loota jääb, et omavalitsusedki abistavad kogusid niisama lahkelt kui mullu. Siis eraldasid vallad kogudele 120 815 eurot.

„Positiivne on, et sellise negatiivse reklaamiga on tehtud reklaami Eesti kirjandusele, raamatukogudele,” märkis Sinijärv. „Inimesed, kes kunagi ei ole eriti sõna võtnud, on hakanud nüüd raamatukogusid kaitsma – täiesti hämmastav.”

Pärnu keskraamatukogu laenutuste edetabel 1.01.2011–31.12.2011

Autor             Pealkiri                                  Laenutusi

Mai Frick               Soome keel iseõppijale. Algajale ja taasalustajale    280

Andrus Kivirähk          Mees, kes teadis ussisõnu                      277

Eno Raud          Kalevipoeg                          219

Andrus Kivirähk          Sirli, Siim ja saladused                     202

Oscar Wilde      Dorian Gray portree                        200

Andrus Kivirähk          Rehepapp ehk November                      196

Sofi Oksanen            Puhastus                                  186

Jerome David Salinger       Kuristik rukkis                           180

Mihkel Raud       Musta pori näkku                          174

Kaare Sark       Hyvä - parempi - paras: soome keele õppekomplekt      169

Erich Maria Remarque       Läänerindel muutuseta                     162

Kaia-Kaire Hunt        Minu Nepaal: muinasjutte Himaalaja jalamilt       161

Jaanus Vaiksoo           Neli hommikut ja üks õhtu                      157

Anna-Maria Penu        Minu Hispaania                           147

William Shakespeare      Hamlet                                    146

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles