Täiendatud Ahju-, pliidi- ja kaminaomanikke ootab uus kohustus (18)

Merle Rallmann
, veebilehe toimetaja
Copy
Vingugaasiandur ei asenda suitsuandurit ja vastupidi.
Vingugaasiandur ei asenda suitsuandurit ja vastupidi. Foto: Suitsuandur.ee

Riigikogu kiitis täna heaks vingugaasianduri kohustuslikuks muutva seaduse, mis jõustub 1. märtsist.

Muudatuse siht on suurendada tuleohutute objektide hulka ja teadvustada inimestele nende enda vastutust tuleohutusnõuete täitmisel. Samuti peaks uus kohustus vähendama tules hukkunute arvu ja muutma senisest paindlikumaks avaliku ja erasektori koostöö. 

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 ja vastu 11 riigikogu liiget.

Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub vingugaasiandur kohustuslikuks puuküttel ahju, pliidi või kaminaga hoonetes, kuhu andurid tuleb paigaldada esimesel võimalusel, hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks. Seni on vinguandur kohustuslik eluruumides, kus asub korstnaga ühendatud gaasiseade.

Vingugaasiandur tuleb paigaldada sobivaimasse eluruumi sõltumata küttegaasiseadme asukohast või selle põlemiskambri tehnilisest lahendusest. Kui kütteseade paikneb näiteks abiruumis, kuhu on paigaldatud ka vinguandur, ei pruugi selle signaal jõuda inimesteni elu- või magamistoas. Vingugaas on paraku nähtamatu mürk ja õigeaegne märguanne hoiab ära kõige hullema.

Päästeameti andmetel paigaldatakse andur reeglina 1-3 meetri kaugusele vingugaasi allikast ja 0,5-1,5 meetri kõrgusele. Andur ei tohiks asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal, sest seal võib vingugaasi tase olla madalam kui mujal ruumides.

Nii suitsu- kui vingugaasiandur tuleb kinnitada kruvidega, mis komplektis kaasas. Vältida tuleb kahepoolset teipi, kuna selle liim kulub üsna ruttu. “Meie töötajad kinnitavad justkui ühest suust, et varem või hiljem kukub teibiga lakke kinnitatud andur alla,” rääkis G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

Mida teha gaasianduri alarmi korral?

  • Avage kiiresti aknad ja uksed ning tuulutage ruum korralikult;
  • toimetage kannatanud värske õhu kätte; 
  • kui kellelgi esineb vingumürgistuse sümptomeid nagu peavalu, pearinglus, iiveldus, oksendamine, õhupuudus, kohin kõrvades, väsimus või nõrkus, kutsuge viivitamata kiirabi;
  • lülitage välja kõik kütust põletavad seadmed või avage siiber;
  • kutsuge kohale kvalifitseeritud tehnik, kes aitab probleemi lahendada.
Andmed: päästeamet

2018. aastal juhtus riigis küttegaasiseadme kasutamise nõuete rikkumise tõttu 18 õnnetust, milles hukkus viis inimest. Mullu hukkus vingugaasi mürgistuse tõttu kaks ja viga sai seitse inimest.

Päästeameti statistika hõlmab kõikvõimalikke gaasireostuse juhtumeid. Ameti kommunikatsioonijuhi Marek Kiige andmeil juhtus mullu umbes 90 protsenti niisugustest õnnetustest kolmes maakonnas: Harju-, Ida-Viru- ja Tartumaal.

“Suitsuandur on nagunii kohustuslik igas kodus. Kodudes, kus tekib vingugaasianduri kohustuski, hakatakse kontrollima mõlema anduri olemasolu,” sedastas päästeameti esindaja ja lisas, et juba praegu paigaldavad päästjad kodunõustamise käigus vinguandureid kehvemini toimetulevate elanike koju riigi kulul.

Päästjatelt saab tasuta tuleohutusnõustamise tellida päästeala infotelefonil 1524.

Kommentaarid (18)
Copy
Tagasi üles