Algas Wallenbergi aasta

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi välisminister Carl Bildt (vasakul), Iisraeli portfellita minister Yossi Peled ja Ungari välisminister Janoš Martonyi Raoul Wallenbergi näituse avamisel Budapestis.
Rootsi välisminister Carl Bildt (vasakul), Iisraeli portfellita minister Yossi Peled ja Ungari välisminister Janoš Martonyi Raoul Wallenbergi näituse avamisel Budapestis. Foto: Reuters

17. jaanuaril avas Rootsi välisminister Carl Bildt Rootsi instituudis Budapestis Raoul Wallenbergile pühendatud näituse ”Mul polnud teist valikut” ja pidas loengu Kesk-Euroopa ülikoolis.

Samal päeval, 17. jaanuaril 1945 jäi Budapesti lahingute haripunktil Punaarmee esindajatega kohtuma sõitnud Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg kadunuks. 100 000 Ungari juuti holokaustist päästnud Wallenbergi mälestusaasta algaski 17. jaanuaril.

Rootsi algatas uue juurdluse

4. augustil möödub 100 aastat Wallenbergi sünnist. Juubeliaasta puhul algatati Rootsi välisministri Carl Bildti korraldusel taas juurdlus, et selgitada, kas on päevavalgele ilmunud uusi dokumente, mis valgustaksid kuulsa rootslase kadumise asjaolusid.

Uurimist juhib suursaadik Hans Magnusson, kes osales samasuguse komisjoni töös koos Vene ekspertidega 1990. aastatel. Vastavalt Bildti avaldusele ütlesid Vene asjatundjad tookord, et Wallenberg suri ”või rohkem siiski tapeti” 17. juunil 1947 nõukogude vangistuses. Tunnistajate kontrollimata tähelepanekute ja järgmiste ilmsiks tulnud tõendite varal on tekkinud kahtlus, et Wallenberg elas siiski kauem.

Nõukogud ütlesid, et Rootsi diplomaat suri vanglas infarkti tagajärjel, ega ole sellisest tõlgendusest kunagi taganenud. Rootslased pole venelaste versiooni vaidlustanud, kuid on täheldanud, et Wallenbergi saatuse kohta ei piisa tõendeid.

Möödunud esmaspäeval rääkisid kaks USA uurijat agentuurile Associated Press, et äsja leitud Rootsi dokument näitab, kuidas KGB sekkus 1990ndate algul uurimisse, püüdes seda seisma panna.

Vene teadlane Vadim Birstein, üks uurijatest, kes töötas esimeses Wallenbergi komisjonis, ütles, et hiljuti on leitud mitu varem tundmatut dokumenti, kui arhiivid 1991. aasta kevadel neile suleti.

Nõukogude ”eriarhiivi” endine juhataja Anatoli Prokopenko jutustas AP-le, et pärast lühikest avatuse perioodi enne ja pärast NSV Liidu varisemist 1991. aastal on oluliselt suurenenud Vene võimude soovimatus lubada kasutada arhiive.

Magnusson ütles, et alustab sellest informatsioonist, mis Wallenbergi kohta on tulnud päevavalgele pärast tema eelmist juurdlust, et näha, kas seal on midagi uut.

Magnusson polnud väga lootusrikas, et venelased võiksid leevendada arhiividele juurdepääsupiiranguid, aga kinnitas, et Rootsi võimud jätkavad ühendusepidamist Vene föderaalse julgeolekuteenistusega, mis on KGB mantlipärija.

Juubeliaasta tegemised

17. jaanuaril korraldas Rootsi parlament Stockholmis Wallenbergile pühendatud mälestusistungi. Rootsi suursaadik Saksamaal Staffan Carlsson avas spetsiaalse Raoul Wallenbergi toa Mauermuseumis, mis asub Berliini endises kontrollpunktis Charlie.

Rootsis tutvustas Elava Ajaloo Foorum kogumikku Wallenbergist. Lidingö, kus Wallenberg sündis, avas talle pühendatud näituse.

Wallenbergi aastal on nii koduleht (www.raoulwallenberg2012.se) kui konto Facebookis.

Raoul Wallenberg on ainus rootslane, kellele on pühendatud arvukalt väljakuid, tänavaid ja parke ning üle 30 mälestusmärgi kogu maailmas.


Missioon Budapesti

Koos Rootsi diplomaadi Per Angeriga andis Raoul Wallenberg Ungari juutidele välja kaitsepasse (Schutzpass), et tegemist on kodumaale naasmist ootavate Rootsi kodanikega. Nii Saksa kui Ungari võimud üldiselt tunnustasid ”peaaegu passi” ja selle omanikud ei pidanud võõrriigi kodanikena kandma rinnas kollast juuditähte.

Wallenberg üüris Budapestis 32 hoonet, mille sissepääsude kohale heiskas tohutud Rootsi lipud, ja kuulutas need majad eksterritoriaalseks ja diplomaatilise puutumatusega kaitstuks. Nii sai varju ligi 10 000 inimest.

Kokku päästis Wallenberg juulist detsembrini 1944 Budapestis umbes 100 000 juuti.

Allikas: Vikipeedia

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles