/nginx/o/2008/12/06/101663t1he6a2.jpg)
Juhtusime abikaasaga eelmisel nädalal külapoes pealt nägema meie tarbijakaitsjate tööstiili. Tarbijate kaitsmise eest palka saavad ametnikud tuhisesid sisse kurjade nägudega nagu kunagised läbiotsimisorderiga ”vastavad organid”, näidates müüjale ja kõigile poesolijaile oma töötõendit.
Seda tõendit poleks vajagi, sest eriti mehe (neid oli kaks, mees ja naine) kehakeelest võis välja lugeda, et tegemist on Väga Tähtsa Inimesega. See tähtis mees oli Kalle Toomlaid ja talle polnud tähtsad tarbijad, vaid paberid, mis ta laotas kassa juurde.
Tarbijad tõmbusid kõrvale, kui ametnikud tegutsesid. Müüja arglikule küsimusele, et äkki ta teenindaks enne dokumentide lugemist ja neile allakirjutamist ära kliendi (liikumisraskustega vanem inimene), vastas Pärnu esitarbijakaitsja, et siin polegi midagi, pane aga allkiri.
Asja tipp oli, et Toomlaid küsis müüjalt, kuidas ta küll talub inimesi poes (juttu rääkisid kolm inimest, kes kõike seda pealt vaatasid), ja imestas, et see olevat ju sama seltskond, kes eelmisel korral! Aga need inimesed elavad siin! Ja ajagu igasugu ametnikud kui palju tahes näpuga järge seadustes, külapood jääbki kohaks, kus inimesed kokku saavad ja päevakohaseid asju arutavad.
Tsiteerin Viivi Luike eelmise nädala Eesti Ekspressi Areenist: ”Alati on juriste, kes võivad musta valgeks rääkida, alati on kirurge, keda ei huvita muu, kui et saaks ära lõigata ...” Jätkan: alati on ametnikke, kellele on tähtis asi iseeneses. Seaduse idee ja mõte polegi olulised, tähtis on, et saaks näidata oma võimu. Tundub, et see ametnik on jäänud kauaks ametisse ja hakanud tundma ennast jumalana, kes on väljaspool kriitikat.
Lihtne on ju matsliku käitumisega ennast välja elada maapoodide müüjate kallal, kes niikuinii värisevad ainuüksi mõeldes igasugustele kontrollidele. Aga selline alandlikkus toidab väikese inimese suurt ego!
Ma arvan, et igaühele on selge, et tarbijakaitse peab olema, kuid oma tööd saab teha viisakaltki, tänapäeva Euroopale kohaselt. Ehk peaks ametnikele teatud aja tagant olema kohustuslik suhtlemiskoolitus?
Loodan, et see arvamus ei too kaasa ”sanktsioone” müüjatele eelnimetatud ameti poolt, nagu varem on mõne poe kohta kuulda olnud. Ametnikke ei võivat kommenteerida, sest järgneb põhjalik kontroll poes, ega ole poodi, kus ei leiaks mitte midagi norimisväärset, näiteks kas või silt ”vodka” viina asemel (see oli pealtkuuldud märkus). Mis siis, et kogu maailm saab aru, millega on tegu.