Tellijale
Käest lastud maaparanduskaevud otsekui ootavad ohvrit
“Kas näed, kus on kaev?” osutab Peeter Karpa väikesele rohumaalapile Laadil Pärnu–Kilingi-Nõmme tee ääres, kust autod vahetpidamata mööda voorivad. Ei näe.
“Vaata, siinsamas,” astub Karpa teepervelt paar meetrit heina sisse ja lükkab kuivanud puhmad eemale. Paljastub lahtine kaevusuue. Karpa mõõdab sügavuseks kaks meetrit. “Sellised kaevud on üliohtlikud, maa peal ei ole midagi näha ja sa võidki ropsti! olla siin sees,” räägib ta.
Täiskasvanu suudab siit võib-olla isegi välja ronida, kui kukkudes ei tõmba ennast puruks metallvarraste otsa, mis kaane asemel augu kohal turritavad. Parasjagu sõidabki kohalik laps rattaga mööda. Karpa hoiatab teda, et sinna kohta ei maksa minna, sest maa sees on jube auk.