Vastu võeti karusloomafarme keelustav seadus

Andrei Korobeinik. Foto: Riigikogu kantselei

Riigikogu kiitis täna heaks loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse, mis näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.

56 poolt- ja 19 vastuhäälega vastu võetud keelu sisseseadmine ei ohusta näiteks lamba- või küülikukasvatajaid, vaid hõlmab üksnes sellist karusloomakasvandust, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk.

23 riigikogulase – Pärnumaa rahva esindajatest Andrei Korobeiniku (KE), Jüri Jaansoni ja Toomas Kivimägi (RE) – algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadusega sätestatakse üleminekuaeg. Nii et enne tänavu 1. juulit välja antud mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise load kehtivad 2025. aasta lõpuni. Keelatud on neid loomi pidada 2026. aastast.

“Otsuse vastuvõtmine annab märku sellest, et rahva häält võetakse kuulda ja meie ühiskond liigub aina loomasõbralikumas suunas. See seadus on üks esimesi rahvaalgatuse edulugusid, kus kodanikeühiskond koostöös riigiga positiivse muutuse seadusandluses ellu tõi,” avaldas loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering, kes loomade heaolu eest seisnud 15 aastat. 

Korobeiniku sõnutsi on ühiskond andnud selge signaali, et karusloomafarmidel ei ole Eestis tulevikku. “Langenud nõudluse tõttu pannakse ärid kinni isegi nendes riikides, mis on ajalooliselt olnud selle valdkonna turuliidrid. Mõni neist keelab karusloomafarmid,” rääkis Korobeinik.

Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis 2009. aastast. Riigikogu täiskogu on karusloomafarmide keelustamise üle hääletanud aastatel 2017 ja 2019. 10. mail 2017 lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi 49 poolt- ja 24 vastuhäälega. Teisel korral 2019. aasta alguses langes eelnõu välja 28 poolt- ja 25 vastuhäälega.