“Paar aastat tagasi propageeriti õueraamatukogude avamist, läksin sellega kaasa. Möödujad, kes tahavad, saavad siit raamatu lugeda võtta,” seletab Sigrid, näidates kunagistele toiduriiulitele sätitud trükivaramut. “Ja kohalikud panevad siia ka tühje munakarpe, sest mul on ju kanad.”
Perenaise truu saatja, Iiri hundikoer Pippa ei jää sammugi maha ja teab, et tema on neljajalgne peremees õues, mille keskele ehitatud hoones on ilmavalgust näinud vanema põlvkonna kergulased ja hädalised saanud tohtri jutule. Velskri-ämmaemandapunktide ja väikeste maahaiglate kaotamise järel moondus rajatis korterelamuks ja pandi hiljem kinnisvaraportaalis müüki. Kuulutuse kaudu leidiski Tallinnas sündinud, aga rannarootslaste verega Sigrid selle maakoha, tegi perega kannapöörde ja noorem poeg õpib veel sõna otseses mõttes hekitaguses Kergu koolis, kus tema ema juhendab algklassides meisterdamisringi.
/nginx/o/2021/09/24/14092310t1h5534.jpg)