Inger Lilles-Nestor ⟩ Teater avardab lapse maailmapilti

Inger Lilles-Nestor. Foto: Erakogu

Teatris käimist kipu­takse sageli seostama pelgalt meelt lahu­tava väljaskäimisega, kus teatrikülastaja silme ees rullub lahti tore lugu, mis aitab mõneks tunniks argihallusest ja igapäevastest olmeküsimustest eemale pääseda. Kuid teatriskäimine, see ­pole pelgalt lihtne lõbustus ja pealiskaudne ajaviitetegevus, vaid midagi palju enamat. Teatrikogemus pakub unikaalset ja kõigile meeltele kaasahaaravat sisu, mis mitmekesistab maailmapilti ja arendab arutlemisoskust vaataja vanusest sõltumata.

Olles hiljuti saalitäie elavaloomuliste kainikutega Endla teatris “Härra Huu” etendust vaatamas, jäi meelde vastandlik teatrikogemus, kuna laval toimuvat oli võrdlemisi keeruline jälgida – isegi kuulda –, sest hõiked saalist ja lähe­duses istujate järjepidev jutuvada ei võimal­danud etenduse tavapärast, kõigi meeltega haaratud jälgimist.

Samal ajal on arusaadav, et laps või noor, kes satub seitsme kuni 12 aasta vanuses esimest korda teatrisse või on seal võrdlemisi vähe käinud, ei olegi ­sedasorti vormi ja sisuga loo tähele­panelikku jälgimist ega seoste märkamist õppida saanud. Kiirelt muutuvad multikakaadrid telest, nutiseadmest ja kino­ekraanilt on hoopis midagi muud, kui kontsentreeritud kuulamine ja paigalpüsimise pingutust eeldav teatrikunsti kogemus.