Toomas Raadik oli meistriliiga suurim korvikütt

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Raadik ei välista, et järgmisel hooajal mingis edukamas meeskonnas mängib.
Toomas Raadik ei välista, et järgmisel hooajal mingis edukamas meeskonnas mängib. Foto: Urmas Luik

21aastane korvpalliklubi Pärnu liider Toomas Raadik oli meistriliiga põhiturniiril suurim korvikütt ja parimate hulgas lauavõitluse edetabelis.
 

Pärnu meeskonnas põhiliselt keskmängija rolli täitnud Raadik viskas hooaja jooksul 27 mängus 490 punkti, mis oli suurim punktisumma. Janar Soo tõi Rapla Piimameister/Ottole 459 punkti ja Kaspars Cipruss Rakvere Tarvasele 435 punkti.

Keskmiselt punktisaagilt mängu kohta oli Raadik teine, tuues mängus 18,6 punkti. Raadikust oli selles arvestuses edukam Valga korvpallikooli tagamängija Reinis Strupovics, kes 13 kohtumisega tõi oma klubile mängus keskmiselt 20,92 punkti.

Raadiku arvele jäi põhiturniiri jooksul kõige rohkem „kulpe“ - 38. Mängu kohta teeb see 1,41 blokeeringut, mis oli liiga kolmas tulemus. Parem keskmine oli BC Kalev/Cramo tsentril Bamba Fallil (1,71) ja Lauris Blausil Valgast (1,64).

Lauavõitluse edetabelis leiab 202 sentimeetri pikkuse Raadiku, kes hankis mängus keskmiselt 7,78 lauapalli, parima eestlasena viiendalt realt. Meistriliiga põhihooaja parim lauavõitleja oli statistika järgi Rakvere Tarvase keskmängija Kaspars Cipruss, kes 26 kohtumisega hankis mängus keskmiselt 10,15 lauapalli. Lauavõitluse edetabelis mahtusid Raadiku ette veel Tallinna Kalevi mängija Aleksei Fedortšuk (8,22 lauapalli), Andrew Arnold TTÜst (8,20) ja Lauris Blaus (Valga, 8,18 lauapalli)

Vaheltlõigetes näitas parimat tulemust pärnakas Martin Paasoja, kes napsas igas mängus vastastelt 2,33 söötu. Paasoja tulemust arvestati kolme mängu pealt. Parimate vaheltlõigete tegijatena näitasid end veel  Rait-Riivo Laane (2,3 vaheltlõiget, 27 mängu) ja Brandis Raley-Ross väiksest Kalevist (2,16 vaheltlõiget, 25 mängu).

Parimate vabavisete realiseerijate hulgast leiab Pärnu meestest Elgar Tamsalu, kes tõi 27 mängus 64 vabaviskest 56 punkti, mis teeb tabavusprotsendiks 88. See on meistriliigas teine tulemus, mis jääb alla vaid BC Kalev/Cramo mängija Joosep Toome omale, kes tabas vabaviskeid 91% (17 mängust 32 viskest 29 punkti). Tamsaluga sama tabavusprotsent oli veel Rakvere Tarvase mängijal Timo Ojal, kes viskas 25 mängus 59 vabaviskest sisse 52.

Parimate söötjate pingereas oli Rannar Raap, kes andis mängu kohta keskmiselt 3,35 resultatiivset söötu, kuues. Kõige paremini mängis kaaslased vabaks Piimameister Otto/Rapla mängujuht Rait-Riivo Laane, kes andis mängus keskmiselt 4,11 korvisöötu.

Raabil oli hooaja jooksul kõige rohkem pallikaotusi – 23 mängus jäi tema arvele 104 pallikaotust. Suurim pallikaotuste tegija mängu keskmise järgi oli Reinis Strupovics Valga meeskonnast (4,85), Raap oli selles arvestuses teine (4,52) ja Illimar Pilk TTÜst kolmas (3,96).

Kõige rohkem vigu, 114, vilistasid kohtunikud 27 mängus Taavi Hämarsalule. Kesmiselt teeb see 4,22 viga mängus. Illimar Pilk teenis mängus keskmiselt 3,88 viga ja Raido Roos Tallinna Kalevist 3,81 viga.

Mängijate hulgas, kelle vastu kõige rohkem reegleid rikuti, oli Rannar Raap statistika järgi teine. Tema vastu tehti mängus keskmiselt 6,43 viga. Kõige rohkem vigu tehti Reinis Strupovicsile (keskmiselt 6,92 viga mängus).

Kasulikkuse teguri järgi olid parimad Pärnu meeskonna mängijad Ranar Raap ja Tooas Raadik pingereas 29. ja 30. kohal. Statistika järgi oli kõige parem kasulikkuse koefitsient Rakvere Tarvase mängijal Sander Saarel. Tõsi, tema sai platsile ainult kahes mängus. Saarele järgnevad pingereas tema meeskonnakaaslane Kaspars Cipruss, Rapla Piimameister/Otto mängija Sebastian Schüszler ja Bamba Fall.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles