Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Valitsus toetas Rail Balticu trassi asukoha planeeringu algatamist

Raudtee. Foto on illustreeriv. FOTO: Ants Liigus

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks eelnõu, mille kohaselt algatatakse Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas maakonnaplaneering Rail Balticu raudteetrassi asukoha määramiseks.

Vabariigi valitsus kiitis tänasel istungil heaks regionaalministri esitatud eelnõu, millega algatatakse maakonnaplaneeringu koostamine Rail Balticu raudtee asukoha määramiseks Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas.

Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on kolme maakonda läbiva raudteetrassi asukoha määramine, arvestades osapoolte huve.

„Konkreetse trassi kokkuleppimine on keeruline ülesanne, sest rong ei sõida ju õhus ega maa alt, vaid läbi inimeste kruntide,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. „Planeeringu koostamisel on oluline, et kuulataks ära kõik osapooled ning esmatähtis on maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja kodanike hea koostöö.“

Eelnõuga määratakse maavalitsuste ja ministeeriumide ülesanded ning nimetatud asutuste vaheline töökorraldus maakonnaplaneeringu koostamisel.

Maakonnaplaneeringute koostamist korraldavad Pärnu, Rapla ja Harju maavalitsus. Kõigi kolme maavalitsuse, kohalike omavalitsuste, kodanike, keskkonnaspetsialistide koostöös tuleb leida riigi kui terviku arengu huvides sobivaim planeeringulahendus trassi asukohavaliku osas.

Eelnõu kinnitamise osas avaldas Kiisler heameelt ja ütles, et Rail Baltic võimaldaks lõpuks ometi Eestile luua maismaad pidi kiire ühenduse Euroopaga.

„Tallinnast peab tulevikus võimalikult kiiresti ja mugavalt Riiga, Kaunasesse, Varssavisse ning sealt edasi Kesk- ja Lõuna-Euroopasse saama. Kiirusega 240 kilomeetrit tunnis sõitev rong võimaldab liikuda hõlpsalt mitte ainult Eesti elanikel välisriikidesse, vaid ka miljonitel eurooplastel Eestisse ja siit edasi Põhjamaadesse ning Venemaale. Peale reisijateveo on Rail Baltic väga oluline kaubavedude suund, mille tähtsus tulevikus kasvab,“ lausus Kiisler.

Rail Balticu rajamisprotsessi koordineerimiseks moodustatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde juhtkomitee, kuhu kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi esindajad ning Harju, Rapla, Pärnu maavanem.

Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise finantseerimine tagatakse riigieelarvest ja Euroopa Liidu finantsvahenditest.

Tagasi üles
Back