Merejääl ekselnud mehed oskasid korduvalt kaotsi minna

Kalastajad merejääl. Foto: Henn Soodla

Paari viimase päeva jooksul oskasid kaks kanget meest (s 1959 ja 1969) Kihnu ja mandri vahel korduvalt kaotsi minna ja erinevatele ametkondadele lisatööd anda. Õnneks leidsid nad nii kodutee kui teineteist üles ja lugu oli õnneliku lõpuga.

Pühapäeval kell 14.16 helistas Lääne prefektuuri juhtimiskeskusele mees, kes teatas, et suundus koos sõbraga Kihnust saaniga mandrile ning on mingi laiu ääres ja on eksinud, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Kukk.

Peatselt tuli samasugune teave Lääne piirivalvepiirkonnalt, kuhu sama mees helistas ja teatas, et on läinud merele kalastama ja on nüüd eksinud. Merevalvekeskus palus politsei abi telefoni positsioneerimisel, et inimestele appi minna.

Kell 15.25 sai politsei merevalvekeskusest teate, et eksinud kalamehed leidsid kodutee. Kalamehed andsid teada, et suunduvad Kihnu saarele ja nendele pole enam abi vaja.

Sama päeva õhtul otsustasid samad kaks meest uuesti võtta suuna saarelt mandrile. Kell 18.20 helistas merevalvekeskusesse varasemast tuttav mees, kes kõnemaneeri järgi otsustades oli joobes. Ta rääkis, et nad tahtsid tulla koos sõbraga mootorkelgul Kihnu saarelt mandrile, kuid on eksinud. Merevalvekeskus vajas uuesti abi telefoni positsioneerimisel, et eksinuid aidata.

Kell 18.42 saadud positsioneerimine näitas, et otsitavad on mandril Tõstamaa vallas Pootsi küla juures. Uuest positsioneerimisest kell 18.52 selgus aga, et otsitavad on lahkunud mandrilt ja läinud uuesti merele tagasi. Kell 19.10 saadi telefoniühendus helistajaga, kes andis teada, et neid otsida pole enam tarvis, sest nad on Kõpu kiriku juures elus ja terved ning enam pimedas merele ei lähe.

Meeste eksirännakud ei olnud sellega veel lõppenud, järgmine päev tõi lisa. Esmaspäeval helistas juba eelmisest päevast tuttav mees merevalvekeskusesse, sest merele oli läinud tema sõber, kaaslane eelmise päeva eksirännakutelt. Ta selgitas, et tund aega tagasi suundus too mees mootorsaaniga mööda jääd Lao juurest Liusse oma sõbra juurde. Et ta polnud sinna jõudnud, arvas helistaja, et jääle läinud sõber on eksinud.

Lääne piirivalvepiirkonna Pärnu kordonist väljus kell 13.42 kadunud mehe otsingutele kaks täisvarustuses toimkonda: päästelauaga varustatud maastikuautoga Nissan Patrol ja haagisel Kassepaat ning mootorsaan; teinegi maastikuauto, mille haagisel mootorsaan.

Esimene toimkond leidis Kavaru sadamast umbes pool miili merel mootorsaani, inimest saani juures ei olnud.

Otsinguid jätkati seni, kuni saabus teave, et kadunud mees on mandril. Teavitajaks oli mees, kes sõbra kadumisest teada andis. Kell 14.45 kandis ta ette, et sõbra asukoht on kindlaks tehtud - olevat kuskil talus, kus täpselt, ei tea. Sõber oli talle helistatud ja öelnud, et tarbib seal alkoholi. Juba tuttav helistaja arvas, et läheb ka sinna ja sõpra pole enam vaja otsida.

Saadud info edastati politseist merevalvekeskusele, sest inimesed nende abi ei vajanud.

 Esimene toimkond pöördus tagasi kordonisse, teine toimkond läks koos politseiga isikuid nende võimalikust asukohast otsima, kuid seal neid ei olnud. Juhtumiga tegelemist jätkas politsei.

„Kirjeldatu peaks andma hea ettekujutuse sellest, mis võib juhtuda, kui purjuspäi eksirännakuid ette võetakse, aga ka arusaama sellest, kui paljud inimesed ja ametkonnad selliste asjade lahendamisega vaeva peavad nägema,“ ütles Kaja Kukk. „Kindel on see, et tõttame abivajajatele appi, aga kui inimesed oma vastutustundetu käitumisega panevad paljud nn tühja tööd tegema, on see aja ja raha raiskamine, sel ajal võib nii mõnigi tegelikku abi vajav inimene ootel olla.“

Politsei soovitab merejääle minna kaine peaga, võimalusel säilitada silmside maismaaga, et leida tagasitee. Juhul kui tajute, et ei oska tagasiteed iseseisvalt leida, tasub kindlasse kohta peatuma jääda, mitte edasi-tagasi liikuda, sest nii on lihtsam teie asukoht kindlaks teha ja abi saata.

„Kui operatiivteenistustele tehakse teadvalt vale väljakutse, olgu meeldetuletusena öeldud, et tegemist on õigusrikkumisega,“ ütles Kukk.

Ka eelkirjeldatu alusel alustas politsei väärteomenetlust karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis käsitleb eritalituse vale väljakutsumist. Karistatakse sellise teo eest rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut (üks trahviühik on 60 krooni) või arestiga.