/nginx/o/2024/12/12/16540458t1h4ef3.jpg)
Kaks poissi, kes 25. augusti varahommikul kella nelja ajal tungisid kange alkoholi ja narkootikumide segajoobe mõju all Tammiste külas 59aastase kohaliku mehe koju ja peksid ta eriti piinaval ja julmal viisil surnuks, sõidutati Viru vanglast Pärnusse. Nad astusid kohtu ette.
Lugu on 12. detsembril kell 18.18 täiendatud. Kohus vaeb, kas lubada üks poistest kohtupidamise ajaks vabadusse. Istungid kuulutati kinniseks üksnes väikeses osas.
Poiste näod on surmtõsised. Nad kuulavad vaikides ja peaaegu liikumatult, kui prokurör ja kaitsjad eelistungil arutavad, kuidas protsessiga edasi minnakse.
Vanemat süüdistatavat kaitseb vandeadvokaat Toomas Metsma ja nooremat vandeadvokaat Rünno Roosmaa. Mõlemad taotlesid, et kohtuistungid kuulutataks kinniseks, viidates muu hulgas sellele, et süüdistatavad on alaealised.
Roosmaa toonitab, et tema kaitsealune on 15aastane. “Tegemist pole ainult alaealise, vaid lapsega,” rõhutab ta. Selgitades, et selles asjas on tuhandeid lehekülgi tõendeid, kuus köidet. Peale selle videod. “Vandeadvokaadina võin kinnitada, et see materjal on selline, mida ei peaks üldsusele propageerima,” märgib Roosmaa.
Kohtunik Indrek Nummert viitab, et poisid on lasknud video niikuinii juba ise ringlema. Roosmaa pareerib, et leidub inimesi nagu näiteks tema, kes ühismeediat ei kasuta. Nemad pole veel näinud seda eriti jõhkrat jäädvustust.
Nummerti sõnutsi võib kõne alla tulla, et videot istungil ei vaadatagi. Roosmaa hinnangul on video istungil ettemängimine aga protsessi huvides äärmiselt vajalik.
Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Toomas Koitmäe tuletab Roosmaale meelde, et köiteid on tegelikult viis. Tema ei taha protsessi kinniseks kuulutamisest midagi kuulda. “Minu seisukoht on see, et peame väga tõsiselt võtma kohtupidamise avalikkuse põhimõtet, see on põhiseaduses fikseeritud, et kohtupidamine on avalik, et seda saaks pidada õiglaseks ja ausaks,” avaldab ta.
Prokuröri väitel võib istungite kinniseks kuulutamine kõne alla tulla siis, kui jutuks tulevad süüdistatavate psühhiaatrilised ekspertiisid.
Prokurör ei mõista, et süüalustel on hirm avalike istungite ees, kui neil polnud hirmu inimene surnuks peksta. Kannatanule tehtu on jälk ja traumeeriv, aga selle häiriva materjali kohtuistungil esitamine ei tohiks tuua kellelegi lisakahju. Ta toonitab, et meedia on selle juhtumi kajastamisel seni väga delikaatne olnud.
Metsma täpsustab, et ta peab vajalikuks istungite kinniseks kuulutamist osaliselt, näiteks siis, kui tema kaitsealusel tuleb avaldada eraelulisi andmeid, teavet, mis ei tohiks kindlasti saada avalikuks.
Prokurör leiab, et selles protsessis tuleb neid asju otsustada jooksvalt.
Nummert rõhutab, et istungite täielikult kinniseks kuulutamist ta päris kindlasti õigeks ei pea.
Metsma arvates võiks tema kaitsealuse kohtupidamise ajaks vabadusse lasta ja rakendada elukohast lahkumise keelu elektroonse valvega.
“Te olete vahi all, viibite praegu vanglas. Kasutate sealseid õppimisvõimalusi?” pärib Nummert vanemalt süüdistatavalt.
“Jah, kasutan,” vastab nooruk.
“Saate vanglas hakkama?”
“Keeruline, aga saan hakkama,” lausub süüalune tõsiselt.
Ka noorem süüdistatav väidab, et ta on vanglas jätkanud hariduse omandamist.
Koitmäe sõnade kohaselt valitseb endiselt väga suur risk, et need noorukid jätkavad vabaduses kuritegude toimepanemist. Pealegi võib eeldatav pikk vangistus tekitada soovi kohtupidamisest kõrvale hoida. Neist noorema puhul on teada, et ta sooviks esimesel võimalusel lahkuda Eestist välismaale. Seal elab üks tema vanematest.
Koitmäe ei näe mingit põhjendust sellele, et mõrva sooritanud viibivad vabaduses. Väga suure tõenäosusega mõistab kohus prokuröri hinnangul neile vanglakaristuse.
/nginx/o/2024/12/12/16540459t1h0886.jpg)
Roosmaa taotles oma 15aastase kaitsealuse jalavõruga vabastamist, kui kuritegu uuriti veel tapmise paragrahvi järgi. Nüüd ta mõrvas süüdistatava poisi kohtupidamise ajaks vabastamist ei taotlenud. Tõenäosus, et see soov rahuldataks, on pehmelt öeldes väike.
Kohus lubas otsustada päeva jooksul, kas jätta süüdistatavad vahi alla ja kui suures osas kuulutada istungid kinniseks.
Täiendatud 12. detsembril kell 18.18. Kohus otsustas neljapäeva õhtuks valminud määrusega, et poiste vahi all pidamine on põhjendatud, ja jättis selle tõkendi muutmata. Küll vaeb kohus 20. detsembrini – nagu kohtunik istungilgi mainis –, kas rahuldada vanema süüdistatava kaitsja Toomas Metsma taotlus ja lubada tema kaitsealune elektroonse valvega vabadusse. Ühtlasi otsustas kohus jätta rahuldamata kaitsjate taotluse istungid täielikult kinniseks kuulutada, see kehtib ka kuriteost jäädvustatud videomaterjali avaldamise kohta. Kohus kuulutas kinniseks selle osa, mis puudutab süüdistatavate psühhiaatrilise ja psühholoogilise ekspertiisi tulemuste avaldamist, kui just pooled ei taotle üksmeelselt nende tõendite avaldamata jätmist. Seda, kas kuulutada osaliselt kinniseks vanema kohtualuse ristküsitlemine, nagu taotles Metsma, otsustab kohus vajadusel ristküsitluse käigus.
Metsma taotleb, et tema kaitsealuse ütluste andmise ajal võiks poisi kõrval olla psühholoog, keda nooruk usaldab.
Roosmaa on esitanud kirjalike tõenditena oma kaitsealusele antud tänukirju ja diplomeid. Prokuröri arvates pole need asjakohased. Ta ei kahtle, et poiss oli algklassides tubli, aga see pole praegu enam oluline, inimene on vahepeal muutunud.
Roosmaa toonitab, et tema kaitsealune on kõigest 15aastane. Nii noore inimese mineviku puhul saabki rääkida ainult hiljutisest ajast.
Kohus tuleb üldmenetluses. Tuleva aasta veebruarisse on plaanitud seitse istungipäeva. Neist viimane ehk eeldatav kohtuvaidlus on 27. veebruaril.
Kuriteo toimepanemise ajal 15- ja 16aastast noorukit kahtlustati esiti tapmises, aga õige pea sai prokurörile uurimise ajal selgeks, et paragrahvi tuleb muuta ja võtta karistusseadustikust karmim säte. Prokuratuur süüdistab neid tapmises julmal ja piinaval viisil ehk mõrvas.
Koitmäe on varem Pärnu Postimehele kinnitanud, et õiguskaitseasutused on tapmiseelseid tunde süvitsi analüüsinud. Asjasse on segatud alkohol, narkootikumid ja kambavaim. Prokuratuuri hinnangul ei saa seda mingil viisil pidada kaua kavandatud teoks.
/nginx/o/2024/12/12/16539467t1h7a93.jpg)
Öösel vastu pühapäeva, 25. augustit kogunes väiksem alaealiste seltskond hilisema tapetu maja läheduses ühes Tammiste majapidamises, kus elab süüdistatavate eakaaslasest tuttav, ja veetis seal koos aega. Öö edenedes tekkiski noorukitel prokuröri sõnutsi mõte, et võiks minna 59aastase Hugoga, kellega vanemal süüalusel oli olnud varasem kokkupuude, arveid klaarima, kätte maksma, omakohut mõistma. Noorem süüdistatav ohvrit varasemast ei tundnud ja läks sõbraga kaasa kambavaimust.
Levinud on kuulujutud kuriteo võimaliku motiivi kohta. Prokuröri jutu järgi pole ükski versioon, mis kohtueelsest menetlusest ja avalikkusestki läbi käinud, vähimatki kinnitust leidnud.
Kannatanu kodu juurde sammusid noorukid kolmekesi, aga majja läksid ja võika kuriteo panid toime neist kaks.
Kui kannatanu oli ukse avanud, haaras üks poistest kahe käega mehe kaelast ja lükkas ta põrandale pikali, samal ajal kui teine ukse sulges. Nad peksid kannatanut valimatult üle kogu keha nii käte kui jalgadega. Kui noorukid olid majast väljunud, otsustasid nad naasta ja jätkasid peksmist, ohvri kodu segipeksmist ja tollal veel elus mehe eri viisil alandamist, mõnitamist. Lahkudes lukustasid nad ukse.
Noorukid olid filminud osa oma võikast teost üles. Nad monteerisid peksmise järel videomaterjali ja saatsid ühismeedia kontaktidele, kelle kaudu jõudis video erakordse jõhkruse ja alandamise kohta laiema avalikkuse ette.
/nginx/o/2024/12/12/16539466t1h6788.jpg)
On tehtud kindlaks, et poisid tarvitasid enne kuritegu rummi, viina ja kanepit. Võimalik, et muidki narkootilisi aineid, aga kuna lähedased avastasid öösel surnuks pekstud mehe surnukeha alles õhtul ja poisid tabati omakorda järgmise päeva õhtul, pole ekspertiisi tulemuste põhjal võimalik öelda, milline see “kokteil” täpselt oli ja millistes kogustes nad alkoholi ja narkootikume tarbisid. Uurimise ajal on läbi käinud seegi oletus, et nad võisid olla manustanud ecstasy’t.
Koitmäe on varem tõdenud, et manustatud “kokteil” võis poistelt mõistuse täiesti ära viia.
Vahetult ohvri majast lahkumise järel poisid veel ei teadnud, et on inimese tapnud, sest neist jäi ta maha küll rängalt vigastatu, aga elusana.
Pärast kuritegu naasid poisid oma tuttava eakaaslase koju, kus nad enne ohvri poole minekut aega veetsid. Üksvahe läks punt laiali oma kodudesse. Küllalt kiiresti jõudis nendeni ühismeedia kaudu teadmine, et nende ohver on surnud. Tammiste küla vahel oli jutt kohaliku mehe surmast juba lahti läinud.
25. augusti varahommikul kella nelja ajal omas kodus surnuks pekstud 59aastase mehe surnukeha avastasid tapetu lähedased sama päeva õhtul poole kuue paiku. Poisid olid parasjagu koos Pärnus jõe ääres OKOKi vabaajakeskuse ja ehitatava kolmanda autosilla läheduses, kui politsei nad esmaspäeva, 26. augusti õhtul kella kuue paiku kinni nabis. Kinnivõtmine ei tulnud noormeestele üllatusena.
Karistusseadustiku järgi saab mõrva ehk 114. paragrahvi eest määrata kaheksa- kuni 20aastase või eluaegse vangistuse. Kuna alaealisele ei saa mõista üle kümne aasta, saab nende kahe poisi puhul rääkida kaheksast kuni kümnest vangla-aastast, kui kohus nad süüdi mõistab.
/nginx/o/2024/12/12/16539465t1hf055.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/09/15820719t1hbfa2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115726t1h6c0e.jpg)