Prokuröri väitel võib istungite kinniseks kuulutamine kõne alla tulla siis, kui jutuks tulevad süüdistatavate psühhiaatrilised ekspertiisid.
Prokurör ei mõista, et süüalustel on hirm avalike istungite ees, kui neil polnud hirmu inimene surnuks peksta. Kannatanule tehtu on jälk ja traumeeriv, aga selle häiriva materjali kohtuistungil esitamine ei tohiks tuua kellelegi lisakahju. Ta toonitab, et meedia on selle juhtumi kajastamisel seni väga delikaatne olnud.
Metsma täpsustab, et ta peab vajalikuks istungite kinniseks kuulutamist osaliselt, näiteks siis, kui tema kaitsealusel tuleb avaldada eraelulisi andmeid, teavet, mis ei tohiks kindlasti saada avalikuks.
Prokurör leiab, et selles protsessis tuleb neid asju otsustada jooksvalt.
Nummert rõhutab, et istungite täielikult kinniseks kuulutamist ta päris kindlasti õigeks ei pea.
Metsma arvates võiks tema kaitsealuse kohtupidamise ajaks vabadusse lasta ja rakendada elukohast lahkumise keelu elektroonse valvega.
“Te olete vahi all, viibite praegu vanglas. Kasutate sealseid õppimisvõimalusi?” pärib Nummert vanemalt süüdistatavalt.
“Jah, kasutan,” vastab nooruk.
“Keeruline, aga saan hakkama,” lausub süüalune tõsiselt.
Ka noorem süüdistatav väidab, et ta on vanglas jätkanud hariduse omandamist.
Koitmäe sõnade kohaselt valitseb endiselt väga suur risk, et need noorukid jätkavad vabaduses kuritegude toimepanemist. Pealegi võib eeldatav pikk vangistus tekitada soovi kohtupidamisest kõrvale hoida. Neist noorema puhul on teada, et ta sooviks esimesel võimalusel lahkuda Eestist välismaale. Seal elab üks tema vanematest.