:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/24/16612783t1h1752.jpg)
- Erilised lood, kaunilt seatud sõnad ei anna end kätte sekunditega. Nendeni jõudmine nõuab süvenemist
- Meil on huvitavate ideedega, kriitilise pilguga sõnaosavaid ajakirjanikke igas Eestimaa otsas.
- Kuus lugemissoovitust autorilt: väljapaistvad lood teistest maakonnalehtedest
Sain hiljuti kingiks Inglise teatri- ja filmilavastaja ning teatriteoreetiku Peter Brooki legendaarse teose “Tühi ruum” uuestitrüki. Lugenud mõne rea tema manduva teatri kirjeldusest, joonistus välja paralleel ajakirjandusega. Manduv ajakirjandus. See sõnapaar tundub ise ajakirjandusväljaandes töötades raske üle huulte tulema. Ega ma olegi seda valjult välja öelnud, vaid mõtet peas keerutanud. Siin kirjutadagi on lihtsam kui päriselt lausuda.
Brook jagab teatri nelja kategooriasse: mandunud, püha, räme ja vahetu. Brooki ideedest tõukunud definitsiooni järgi on teatriks vaja kolme osist: ruumi, etendajat ja vaatajat. Publikul on näitlejale ja teatrile oluline mõju. Selleski idees leidsin ainest tõmmata paralleele ajakirjandusega.
Ajalehe peatoimetajana kuulen ikka aeg-ajalt kriitikat stiilis, et lehest pole midagi lugeda. Kui küsin täpsustust, uurin kritiseerija kogemusi, selgub tihtipeale, et vestluspartner on harjunud netis skrollima, paberlehe mõne minutiga läbi lehitsema. Või ta ei olegi meie tellija. Tunnistan, mindki võib meediasisu tarbimisel argipäeva rutus süüdistada pealiskaudsuses. Süvenematuse tulemus on aga ilmajäetus. Erilised lood, südamesse minevad inimesed, nutikalt ja kaunilt seatud sõnad ei anna end kätte sekunditega, peale vaadates. Nendeni jõudmine nõuab keskendumist. Selgub, et nii nagu teatris publikul, tuleb ka ajakirjanduse tarbijal teha oma osa. Pingutus, sirutus. Teatrisse tuleb minna, leht tuleb kätte võtta.
Olen tänulik võimaluse eest osaleda žürii töös, leidmaks Postimees Grupi maakonnalehtedes ilmunud lugudest need möödunud aasta parimad. Uudised, olemuslood ja arvamusartiklid. Hinnata ei saa, kui ei süvene ega pea loetu üle aru. Peale üle 50sse konkursile esitatud artiklisse sukeldumist julgen öelda selgelt: Eesti maakonnalehtedes tehakse väga head ajakirjandust. Meil leidub huvitavate ideedega, tähelepanelikke, kriitilise pilguga sõnaosavaid ajakirjanikke igas Eestimaa otsas.
Et mitte jääda paljasõnaliseks, jagan teiega lugusid, mis mulle muljet avaldasid. Kuna ma taandasin end Pärnu Postimehe lugude hindamisest, on nendes soovitustes ülejäänud Postimees Grupi maakonnalehtede artiklid. Need lood väärivad tähelepanu ja aega. Adun, et võõra kandi uudised ei pruugi teema tõttu korda minna, seega juhatan teid läinud aasta koorekihini arvamus- ja teemalugude žanris.
Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjaniku Arved Breidaksi tasakaalukas ja südamlik arutlus muidu eemaletõukavalt konfliktseks ja radikaalseks kiskuval Eesti iibe teemal: “Isaks olemise mõõt”. Ilmus Lõuna-Eesti Postimehe veebis läinud aasta isadepäeval.
Sama ajakirjaniku kriitiline mõtisklus Eesti olematu regionaalpoliitika mõjust Eesti kaitsevõimele: “Tühjus põõsa taga”. Ilmus eelmise aasta 5. märtsi Lõuna-Eesti Postimehe paberlehes ja veebis leitav siit.
Lugu “Vähiga võitlev noor naine: naeratage elule ja nautige igat hetke” pani mind väga sügavalt elu üle järele mõtlema. Kandsin seda südames mitu päeva ja, mis seal salata, valasin omajagu pisaraid. Väljaanne taas Lõuna-Eesti Postimehest, autor Maarius Suviste, ilmumiskuupäev paberlehes 16. november 2024, veebilink siin.
Persoonilugu, milles ajakirjanik on hüljanud tavapärase küsimuse-vastuse vormi, minu hinnangul kirjutamise meistriklass Sakala ajakirjanikult Margus Haavalt: "Eesti vanim meesnäitleja Peeter Jürgens: kui vaja, siis kaob laval valu ja kaob äng". Ilmus 9. märtsil nii Sakala paberlehes kui veebis.
Virumaa Teataja ajakirjaniku Kärt Devaney usutluse “Sass Henno: vastutus vägivalla ees on ainult vägivalla kasutajal” saime 30. novembril 2024 tuua ka Pärnu Postimehe paberlehe lugejateni. Sisult tihe ja mõtlemapanev tekst. Veebist leiate siit.
Virumaa Teataja ajakirjaniku Marju Lina reportaaž kodutute varjupaigast “Rõõmutu mull on varjupaiga meestest tugevam” viib lugeja lootuse ja allaandmise üles-alla kulgevale rajale. Märkimisväärne on, kuidas ajakirjanik on võitnud allikate usalduse ning viib lugeja paika, mille uste taha me tavaliselt ei näe. Veebist leitav siit.
Jaan Tõnissoni meediaauhindade nominendid maakonnalehtede kategoorias
Parim maakonnalehtede uudis ja uuriv lugu
- Arved Breidaks (Lõuna-Eesti Postimees): sari Võrumaale rajatud liitlasvägede vastuvõtualast: ««Nagu te näete, siin midagi luksuslikku ei ole.» Võru lähedal avati liitlastele mõeldud Reedo linnak», «Reedo linnaku avamine tõi Vene meediasse ärevusnoodi», «Liitlaste uhiuus Reedo linnak seisab kasutuseta. USA üksus eelistab elu konteinerites»
- Marko Suurmägi (Sakala): «Erivajadusega poisi mäng pargis tõi veebi julma vihakõne»
- Annika Auväärt (Pärnu Postimees): sari Mihkli turvakodust ja selle pidajate hämaratest rahaasjadest: «Turvakodu elanikud maksid neid abistava ühingu olematusse remondifondi tuhandeid eurosid», «Kodutuid abistanud ühingu hämarad teod kisuvad veel ähmasemaks», «Viimased vapradki on nüüd elamiskõlbmatust Mihkli tänava majast lahkunud»
- Kevin Volter (Virumaa Teataja): «Lugupeetud poliitik, tahe on suur, aga mind on ainult üks»
- Arved Breidaks (Lõuna-Eesti Postimees): «Isaks olemise mõõt»
- Aime Jõgi (Tartu Postimees): «Keerulisi olukordi pole seal, kus ei ole inimesi»
- Annika Auväärt, Lauri Habakuk (Pärnu Postimees): «Katkised peresuhted, tõrjutus, pettumus, meelemürgid, vennalik ühtekuuluvus ehk Siiraste silmadega poistest kujunesid lapstapjad»
- Marju Lina (Virumaa Teataja): «Rõõmutu mull on varjupaiga meestest tugevam»
- Margus Haav (Sakala): «Üheksakümneaastane, kes hüppab igal hommikul kella viie ajal sadulasse ja kaob»
Laureaadid selguvad 6. veebruaril. (PP)