Mullu juunis pidulikult avatud põhjalikult renoveeritud Pärnu Vallikäär, Vallikääru luht ja vallikraav on poolteise kuu kaugusel terendavaks suveks peaaegu valmis.
Vallikäär ja -kraav suveks peaaegu valmis
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
12. mai 2012, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel on avamata Sadama 4 kõrval asuva laste mänguväljaku tualettruumid, samuti ei saa linn lahti teha jahtide pääsu vallikraavi häirivat silda, sest sild ei kuulu linnale.
„Täiesti tipptasemel WCde võtmed on mul taskus, vaid pisut eeltööd ja võiks nende uksed lahti keerata, aga mina ei saa olla see, kes nad pidulikult nii-öelda käivitab, sest see on omaniku asi, ja omanik on linn,” tõdes kõnealust ala hooldava OÜ Pärnu Haldusteenuste juhataja Raul Sarandi.
Kohtuasi tuurib
Paraku ei osanud linn öelda, millal kasutamiskorras WCd avatakse. Ühelt poolt segab probleemi lahendamist see, et kõik otsustajad pole praegu tööl, teisalt kammitseb lõpliku sõna lausumist kohtuasi: jätkuvalt on Tallinna halduskohtu Pärnu kohtumaja menetluses Sadama 4 kinnistu omanike kaebus Pärnu linnavalitsuse 10.09.2009 ehitusloa number EL-3363 tühistamise nõudes.
Hästi konspektiivselt öeldes ajendas Sadama 4 kinnistu omanikke kohtuteele asuma see, et linn ei kooskõlastanud 15 meetrit pika ja 3,3 meetrit kõrge ehitise rajamist nende akende alla Sadama 4 kinnistu omanikega.
Et menetlusosalistel on võimalus esitada veel avaldusi, dokumente ja taotlusi, tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks 30. augustil.
Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo tõdes jutuks probleemiga seoses, et kuigi WCd saaks avada kohe, ei tihka ta eeltoodut arvestades tualettruumide lahtitegemise konkreetset kuupäeva nimetada.
Jagelemine nime pärast
Kõneldes vallikraavi sadamast, tunnistas Sarandi, et ehkki kai ääres on koha leidnud pool tosinat kaatrit, pole sadamal nime. Selle saab sadam ehk linnavolikogu järgmisel istungil.
„Sellega on selline naljakas lugu, et algul oli ta nimetatud Vallikääru sadamana ja selle nime all avalikustamisele saadetud,” rääkis Sarandi. „Aga eelmise volikogu ees tegi lugupeetud provokaator (Mark) Soosaar komisjonile ettepaneku, et “mis, ajalooline nimi on tal Talvesadam”.”
Kuna keegi ei tikkunud austatud kunstiinimesega sõnasõtta, ongi 17. mai linnavolikogu istungi päevakorras punkt, mille käigus rahvaasemikud otsustavad, kas määrata kesklinnas asuvale väikesadamale nimeks Talvesadam.
„Mulle isiklikult see ei meeldi ja ma olen oma pahameelt ka avaldanud,” märkis Pärnu Haldusteenuste juhataja.
Linn ei taha silda?
Sadamast endast rääkides märkis Sarandi, et kui praegu on sadamas sildumiskohti 27–28, siis tulevikus võiks neid olla tunduvalt rohkem ja sadam hõivaks kõik vallikraavi kaldad.
„Mida menukam sadam on, seda parem Pärnu linnale,” nentis oma ettevõttega kõige väikesadamaga seonduva eest hea seisev Sarandi.
Küll on sadama edenemise teel tülinaks esmalt see, et kraavi sissesõitu häirib kraavi suudmes asuv madalik, millest ülesaamine võib tekitada kiiljahtidele probleeme, teiseks üle vallikraavi kulgev ja jahtide sissesõitu vallikraavi takistav jalakäijate sild. Seda seetõttu, et silda haldav AS Transcom ei tõtta silda linnale üle andma ja silda avav-sulgev pult on Pärnu sadama sadamakapteni Riho Printsi käes.
Hinnalise puldi taskuskandja polnud aga osaks saanud süüdistusega päri ja nägi veninud üleandmise süüdlasena vastaspoolt. „Sadam on ammu tahtnud silda üle anda, aga linn puikleb vastu, kuna arvab, et sild pole tehniliselt päris korras,” väitis Prints.
Potern avaneb hiljukesi
Küll oli sadamakapten seda meelt, et tormata nüüd silla pulti linnale üle andma pole samuti arukas. Liiati on tema otsene kohus tagada ohutus kõikides sadamates, vaatamata nende kuuluvusele.
„Talvel sattus kõrge vesi kahte tünni, kus on pumbad ja hüdromootorid, nüüd ma olen lihtsalt oodanud, et nad plusstemperatuuri juures kuivaksid,” rääkis Prints.
„Siis võiksin proovida, sest vahetult enne talve tulekut vahetasime seal ühe mootori ja hüdropumba ära. Ma ei tahaks neid kohe nii müraki! käima panna, las õppinud mehed kontrollivad enne nad ära, et neid mitte lõhkuda: iga asi maksab,” lisas Prints.
Millal keeratakse lahti lõplikult haljastatud Vallikääru muldkeha läbiva ajaloohõngulise valgustatud tunneli ehk poterni sepisvärava lukud, ei osanud avalike suhete nõunik Murakas-Ollo öelda. Ta avaldas vaid, et see sünnib lähiajal ja kärata. Nagu alustab Vallikääru lava lähedal taas tööd OÜ Ebrausi hooajaline söögikohtki.