Kaubamajakas kavatseb kolmandiku võrra laieneda

AS Papiniidu Projekti nõukogu esimees Tiit Kuuli näitas ajakirjanikele uut Kaubamajakat, mis kahe aasta pärast on kavas avada. Foto: Ants Liigus

Pärnu Kaubamajaka kaubanduskeskus tahab kahe aasta pärast avada juurdeehituse, milles on kolmandiku võrra senisest rohkem ruumi, ja ehitada teisele korrusele 270 autole katuseparkla.

Pärast laienemist oleks kaubanduskeskuses ligi 31 500 ruutmeetrit üld- ja 24 700 ruutmeetrit üüritavat pinda. Lisanduks 20 üürnikku ja vähemalt 85 töökohta. Praegu annab Kaubamajakas tööd 200 inimesele.

Uuenemisest sõltub ellujäämine

Eile selgitasid kaubanduskeskuse omaniku AS Papiniidu Projekti nõukogu esimees Tiit Kuuli, kaubanduskinnisvara konsultatsiooniettevõtte AS Niras Eesti juhataja Kristjan Maaroos ja Kaubamajaka tegevjuht Ivar Pinsel juurdeehituse tegemise põhjusi. Ettevõtmine maksab üle kümne miljoni euro, ehitama kavatsetakse hakata järgmisel ja juurdeehitus avada ülejärgmisel kevadel.

Maaroosi sõnade kohaselt on Eestis neli suuremat kaubanduslikku tõmbekeskust. Pärnumaal elab ligemale 100 000 inimest, siin käivad sisseoste tegemas saarlased ja turistid. Osa pärnumaalasi külastab Tallinna ja välisriikide kaubanduskeskusi, sest Pärnus ei müüda kõiki kaubamärke.

Pärnu kaubanduskeskustest konkureerivad omavahel Port Artur, Pärnu Keskus, Lepa Keskus, Maxima XXX ja Kaubamajakas. Kaubandus on kontsentreerunud kesklinna. “Kui vaadata väljakuulutatud projekte, siis kõige aktiivsem on Port Artur, kuid ka Trigon Capital on teatanud, et neil on Viisnurga kinnistul plaane,” ütles Maaroos.

Maaroosi andmetel kasvaks kõikide plaanide elluviimisel Pärnu kaubanduspind 2017. aastaks praeguselt 37 900 ruutmeetrilt 115 400 ruutmeetrini ehk umbes 300 protsenti. Praegu on linnas kaubanduspinda 1000 elaniku kohta 840 ruutmeetrit, see laieneks 2560 ruutmeetrini. Pärnu mõjupiirkonnas tuleb kaubanduspinda 1000 elaniku kohta 380 ruutmeetrit, see suureneks 1150 ruutmeetrini.

Miks laienetakse? Maaroosi jutu järgi on uuenemisest ja klientide soovidega kaasaminekust saanud ellujäämise eeldus, ühtlasi muutuvad kaubanduskeskused kogukonnakeskusteks. “Suurus endiselt loeb, klient tahab saada kõik ühest kohast,” lausus ta.

Küsimusele, miks on suurtes kaubanduskeskustes enamasti vaid üks toidupood ja kas nad ei karda, et liiga pikk maa leiva ja piimani jõudmiseks loovutab kliente Selveri-sugustele supermarketitele, vastas Maaroos, et tarbijate eelistused ei sõltu ainult suurusest. Pärnu Rimi oma 5000 ruutmeetriga on Rocca al Mare 12 000 ruutmeetri suuruse Prismaga võrreldes veel suhteliselt väike, Tartu Lõunakeskuses on aga nii suur Rimi kui väike Maksimarket.

Osa plaane jääb paberile

Maaroos avaldas kahtlust, kas kõik seni välja kuulutatud kaubanduskeskuste rajamise ja laienemise plaanid teoks saavad. “See on kaupmeeste otsus, kuhu nad poe rajavad ja kus perspektiivi näevad,” ütles ta.

Pinseli sõnade järgi on Kaubamajakas praegu külastajate arvu poolest tagasi aastas 2008, kui kaubanduskeskuses käis aastas üle kolme miljoni inimese. Kogukäibe poolest jäädakse veel 2008. aasta pea 45 miljonile eurole alla, samuti oli mullu ostude arv 2008. aasta 3,2 miljoni miljoniga võrreldes kolm miljonit.

Kuuli hinnangul annavad need numbrid kindlust, et tarbijate ostujõud kasvab. “Meie usk arendusse põhineb sellel, et toimivad kaubanduskeskused on võimelised turul jätkama ja meil on eeldusi selleks. Suurem osa paberile pandud kõrgelennulistest projektidest jääb meil nägemata,” kõneles ta.

Kuuli ütles, et Kaubamajakas tahab endiselt olla kliendile mugava ja tasuta parkimisega koht. Laienduseks on firma ostnud praeguse kaubanduskeskuse taga kaks krunti ning kavatseb sinna ehitada esimesele korrusele kaubanduspinnad ja teisele katuseparkla.

Iga ehituse käigus maha võetava puu asemele lubas Kuuli istutada kolm puud linna soovitud kohta. Lähedusse jääva elamu päikesevalgusega arvestamiseks tehakse hoone madal.

Rentnikke, kes kahe aasta pärast Kaubamajakas poe avavad, ei soovinud Kuuli prognoosida. “Mõte on samas valdkonnas edasi minna, et jääks koguperekeskuseks. Toitlustuse osa on kavas suurendada, aga kes täpselt, selgub enne avamist,” rääkis ta.

Meelelahutust Kaubamajakas laiendusse ei planeeri. “Oleme rohkem kahe jalaga maa peal,” vastas Kuuli küsimustele hõljumisatraktsioonide, liuvälja ja muu sellise kohta.