26. mail Kuu Lõvis, viljataimed.
Külvikalender
27. mail 1. nelipüha.
28. mail 2. nelipüha kell 9.07 Kuu Neitsis, juurtaimed.
29. mail 3. nelipüha.
30. mail kell 13.47 Kuu Kaaludes, õistaimed.
1. juunil kell 15.32 Kuu Skorpionis, lehttaimed.
1.–3. juunini on Jänedal aia- ja lillepäevad.
Kevadine kiire organismipuhastus
Söetabletikuur – neli tabletti kaks korda päevas kahe kuni nelja nädala jooksul.
Multšimisest
Aiapidajad, kes oma peenraid ja taimede ümbrust on katnud freesturbaga, maasikate ümber asetanud turbasammalt või purustatud õlgi ning põõsaste ümber pannud niidetud rohtu või metsakõdu, on multšinud.
Multšimisel on palju häid omadusi:
- võtab ära peenrarohimise tüütu töö;
- hoiab mulla temperatuuri jaheda ja niiske, kuumal ajal ei lase tekkida mullale kõva koorikut;
- väheneb vajadus istikuid kasta;
- öökülmade puhul hoiab mulla soojas ja külmaga kaitseb mulda liigse läbikülmumise eest;
- lagunevad, orgaanilised multšid (kattevaibata) annavad mullale toitaineid ja parandavad mulla struktuuri;
- taimed on puhtad vihmaperioodil;
- korralik multš on silmale ilus vaadata.
Multši paksus peaks olema viis kuni kümme sentimeetrit, põõsaste ja puude all kuni 15 sentimeetrit.
Multše on kahte liiki: orgaanilised (niidetud rohi, puukoor, saepuru, õled, lehed, hein, metsakõdu) ja mineraalsed (eri kivid, killustik – enamasti graniitkillustik –, keramsiit). Mineraalsetel multšidel on üldjuhul esteetiline eesmärk.
Multši alla asetatakse kattevaip.
Enne multšimist tuleb muld puhastada umbrohujuurtest.
Multši võib segada kokku või asetada kihiti mitu komponenti. Head on männikoorepuru, lehekõdu, freesturvas, lehtpuusaepuru, mis pole hallitanud.
Tammelehtedest multš sobib hästi rododendronitele, mustikatele, kuna on happelisema reaktsiooniga ja sisaldab neile vajalikke parkaineid.
Mineraalne multš on omal kohal linnahaljastuses, kiviktaimlas.
Multš pannakse, kui maa on soojenenud ja aktiivne taimede kasv alanud. Kevadel on hea multš eemaldada ja lasta maal sulada. Siis asetada multš tagasi või vajadusel vahetada.