Igal aastal panevad Pärnu Rüütli tänava kehvadest suveilmadest ja kõikuvast müügiedust hoolimata kihama paljud müügiletid, mis pakuvad tooteid alates võinugadest ja pastakatest kuni ehete ja rahvusmustrites rõivasteni.
Rüütli tänava kaupmehed püsivad Soome turistide najal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal suvel paneb pisikese äri püsti kogu linnas ühtekokku 60–70 hooajalist müügimeest. Nende leidmiseks korraldab Pärnu linn aasta alguses konkursi, millega kaupmehi leida tahetakse.
Seitsmendat aastat on enda müügiletid üles seadnud OÜ Sivona, mille juhatuse liikmel Inna Bachmannil on neid Rüütli tänaval ühtekokku reas neli.
Sivona müüb edasi kaupa, mida tellitakse kogu Eestist, kuid leidub tooteid Leedust ja Indoneesiastki. Müüdavate esemete hulka kuuluvad pastakad, võinoad, ehtekarbid ja veel mitmesugused vidinad.
Bachmann koob talv läbi ka ise rõivaid, et need siis suve saabudes müügiks riputada.
Kuigi lettidel leidub varieeruvas valikus tooteid, ei saa müügitööga alati kiidelda ja suvi ei ole ühtlaselt tegus. “Juuli on tippaeg, teised on naljakuud,” räägib Bachmann.
Sama väidab kenade käsitöörõivastega kauplev Reet, kes müüb kõrvalmajas tegutseva Anastassia Designi rõivaid.
“Eelmisel aastal oli juuni lõpp ja juuli parim aeg,” märgib ta. “Aga väga palju oleneb ilmast: kui on kehv suvi, on müügipäevi vähem.”
Vihm võib müügitööd tõesti takistada. Peale selle, et kehva ilmaga ei jaluta keegi tänaval, ei luba linngi igasuguse väljanägemisega lette üles panna. Enne tuleb saata plaan ja värvilised pildid leti kohta linnavalitsusele, et muinsuskaitsekomisjon teeks kindlaks selle sobivuse linnamiljöösse.
Ilmataat ei ole ainuke, mis pärsib tänaval kauplejate müügiedu. Käsitööle omaselt võib toodete hind tavalisele pärnakale üsna kõrgeks osutuda.
“Omainimesele on natuke kallis,” tunnistab kõrvalmajas tegutseva Anastassia Kulikova vilditud rõivaid müüv Reet. Mõni rõivaese läheb müüki hinnaga, mis ületab isegi suuremate kauplusekettide küsitava. Käsitöö on ikkagi käsitöö.
Kõik müüjad aga kinnitavad kui ühest suust, et turistid, eriti soomlased, on need, kes suurema osa kaubast koju viivad ja sissetuleku annavad.
Suveniire leiab Rüütli tänavalt igale maitsele.