Uulus puhuti lõkkele laulupüha traditsioon

Kirikust mõisaparki ja mööda Akaatsia teed kulgenud Uulu laulupüha rongkäigu eesotsas oli ponikaarik, kus istus Uulu mõisa parun. Foto: Ants Liigus

Aasta tagasi loodud Uhlapere selts taaselustas Uulu laulupüha tava ja laupäeval tähistati Uulu pargis 145 aasta möödumist esimesest laulupühast.

Seekordne laulupüha oli pikas ajaloos kolmas. Esimene laulupüha korraldati Uulus juunis 1867. ja teine 1987. aastal.

Südamlik meeleolu

Tänavune laulupüha sai alguse laupäeva keskpäeval Uulu kiriku juures, kus osavõtjatele kõneles kirikuõpetaja. Seejärel asuti Uulu paruni lahkel loal ühises rongkäigus Akaatsia teed pidi liikuma Uulu mõisaparki, kus hiljem hakkas kõlama koorilaul.

Kirikust mõisa viiv Akaatsia tee ehk Kaatsi tee on tammeallee, mis ääristatud akaatsiahekiga. Selle korrastamiseks nägi Uhlapere selts vaeva tänavuste „Teeme ära!“ talgute aegu.

Kiriku juurest teele asunud rongkäigu eesotsas sõitis ponide veetud vankris Uulu parun, järgnesid koorilauljad ja tantsijad. Muusikamürtsu tegi puhkpilliorkester Saxon.

Tänapäeval on Akaatsia tee poolitanud liiklusrohke Via Baltica ja politsei valve all suure maantee ületamine tekitas rongkäigus elevust ning pisukese liiklusummiku.

Siravas päikesepaistes, heatujuliste koorilauljate ja ajaloohõnguliste tegelaste osavõtul rongkäiku tervitasid mõisapargis rõõmsameelsed peokülalised.

Mõisapargis peeti tervituseks paar lühikest kõnet ja sai kuulda Uulu segakoori etteastet. Vast loodud kohalikule koorile oli laulupüha esimene suurem ülesastumine nii suure rahvahulga ees.

Kuna koorilauljate ja tantsijate ühine kontsert algas kell 16, kasutati vahepealsest aega proovideks. Osaleda võis mitmesugustes töötubades, kus peamiselt teemadeks käsitöö ja muusika. Uhlapere seltsi käsutuses kunagises mõisa opmani majas sai vaadata näitust Uulu kandi ajaloost ja varasematest laulupühadest.

Pärastlõunane kontsert osutus muusikaliselt eriilmeliseks ja meeleolukaks. Selle eest hoolitsesid Eesti laulupidude üldjuhi kogemusega koorijuht Toomas Voll ja Uulu segakoori dirigent Annely Kuningas.

Kontserdi lõpetas kogu Eesti rahvale hingelähedane „Kungla rahvas“, mille ajal koorilauljad rahva sekka sulandusid. Ligikaudu veerand tuhat pealtvaatajat kuulas kooride etteasteid tähelepanelikult.

Õhtut jäi mõisapargis lõpetama simman ansambliga Vanaviisi, pidu kestis südaööni.

Rahvapeol vedas ilmaga: suurem osa päevast oli päikeseline, vaid õhtu hakul langes taevast mõni piisk.

Õnnestunud pidu

Uhlapere seltsi üks eestvedajaid Anu Kersalu nimetas kogu pidu erakordselt õnnestunuks. „Üllatav, et nii palju rahvast oli, ja rõõmustas, et ühtegi ebameeldivat intsidenti polnud,“ ütles ta. Kersalu sõnutsi jäid peoga rahule nii osavõtjad kui korraldajad.

Tänavusel laulupühal osales kaheksa koori, rahvatantsurühm ja puhkpilliorkester kokku 260 osavõtjaga. 1867. aastal Uulu esimese laulupühal oli lauljaid 257. Korraldajate eesmärk oligi samas suurusjärgus peolisi kokku tuua.

Järgmise suure ettevõtmisena tahab Uhlapere selts tähistada Uulu esmamainimise 500. aastapäeva, mis on kahe aasta pärast. Sel sügisel soovitakse aga meeles pidada koostöös kohaliku kooli ja vallaga Uulus hariduse andmise 245. aastapäeva.

Esimese laulupüha ajal oli Uulu mõis eesotsas parun Reinhold Stael von Holsteiniga Pärnu kihelkonna üks edumeelsemaid paiku. Toonane laulupäev oli korraldatud uhke: jumalateenistus, rongkäik kiriku juurest mõisa, kontsert mõisa juures, esinemine mererannal ja laulmine paatides. Laulupeo lõppedes läksid koorid koos jalgsi Pärnu linna.