Uulu vallamaja ees pargis rassivad haljastajad

“Uulu park on väga huvitav oma põlispuude ja tammeringidega,” rääkis OÜ Matogardi juhataja Mart Ruumet, kelle firmale ongi see suvine suurim haljastustöö. Foto: Urmas Taul

Tahkuranna vallamaja ees rassivad südasuvel mehed, naised ja masinad, käsil on Uulu mõisapargi ja tammeallee uuendamine, töö tähtaeg jääb septembrisse ja maksumus ulatub 44 500 euroni.

Kaitsealune Uulu mõisa park võtab enda alla kolm ja pool hektarit maad, kuid parun Holsteini ajal kujundatud haljasalast on osaühingu Hüüp koostatud projekti järgi tööalune pind väiksem, hõlmates 2,2 hektarit. Pargiarhitekt Kati Niibo nendib projektlahenduse kirjelduses, et uus kujunduslahendus tugineb säilinud suuremõõtmelistele puudele ja sissetallatud teedevõrgule.

Kauneim vallakeskus

“Vana mõisapargi ja tammeallee rekonstrueerimisega saab Uulu külast üks ilusamaid vallakeskusi,” väidab Tahkuranna vallavanem Karel Tölp valla häälekandjas Oma Leht.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu jah-vastus vallavalitsuse rahastustaotlusele korvab tööde maksumusest lõviosa – 37 802 eurot, omafinatseeringuna lisandub 6670 eurot. Kujunduslahenduse projekt oli ootel, kuni korduvesitatud taotlus keskkonda investeerijatelt katte leidis. Jürikuus algasid pargis eeltööd, heinakuuks on pool alast silmanähtavalt muutunud.

“Kuivanud puid hakkasime märkima aprillis, enne jaani ei saanud me siin täie hooga jätkata, sest valla laulupidu oli tulemas,” räägib peatöövõtja, haljastustööde ja -teenustega tegeleva osaühingu Matogard omanik ja juhataja Mart Ruumet, korraks ise hoogu maha võttes.

Vallavanema jutu järgi oli mõisa uhke häärber samal kohal, kuhu majandite õitseajal kerkis tellistest laotud Uulu kultuuri- ja spordikeskus, mille katuse all on ka vallamaja ja raamatukogu ning lasteaed. Saksa keeles Uhla mõisa häärber põles varemeteks Esimese maailmasõja ajal.

“Parki tulevad valgustatud teerajad ja pingid nende äärde, koolilapsed käivad vallamajja sööma, neilgi on siis parem siia tulla,” räägib vallavanem ettevõetud töö praktilisest poolest.

Pakkumuse kutse järgi on kavandatud töö mahukas, näiteks esimese etapi raietöödega tuleb vana pargi alalt eemaldada võsa, teha võrahooldust säilitatavatel puudel, istutada ümber 14 tamme, juurida kände. Peale selle murupindade korrastamine, graniitsõelmetega kaetud jalutusteede rajamine, ühe- ja kuuekohaliste pargipinkide ja mastvalgustite paigaldamine, püsikute peenra rajamine, puude ja põõsaste istutamine.

Tammeringide saladus

“Uulu mõisapargi rekonstrueerimine on Matogardi selle suve suurem ja huvitavam haljastustöö,” kinnitab Ruumet. “Park on väga huvitav, eelkõige oma põlispuude ja heas seisus tammeallee poolest.”

Mullu taastas ja uuendas Tori vallas registreeritud OÜ Matogard 1905. aastal mässuliste talupoegade mahapõletatud Are mõisast jäänud parki, kus hoolduskava hõlmas kolme hektarit.

Mõisapargid on osa Eesti kultuurmaastikest, mida ilmestavad tammealleed, munakiviteed, parimal juhul säilinud häärber ja kõrvalhooned või nende kogukad müürijäänused.

Uulu pargis avatakse haljastustöödega ajaloolised mõisahoonete varemedki ning kohalik ettevõtja ja ajaloohuviline, piirkonda väärtustava Uhlapere seltsi liige Peeter Henning rõõmustab, sest mitmekümneaastase kultuurkihi alt on välja tulnud mõisniku sõiduhobuste talli müüritis ja pargi servast tuleb eeldatavasti päevavalgele nii mõisa kelder kui tõllakuuri vundament. “Idee on need nähtavale võtta, valgustada,” ütleb Henning ja arvab, et ega teabetahvli paigaldaminegi liiast oleks.

“Vana mõisakompleksi tõllakuuri vundamendi avamine oli planeeritud töö,” selgitab Ruumet. “Okste ja lehehunnikute alt üritasime leida ka endise mõisakeldri varemeid, aga seda, kas lahti kaevatud kivid on keldri vundament, selgitavad arvatavasti entusiastlikud ja ajaloohuvilised külaelanikud.”

Matogardi juhataja on üllatunud sellest, et mõisapargi võsastunud osast tuli isetekkelise puistu eemaldamisega esile kaks väga hästi eraldatavat põlistammedest ringi. “Kas need on vanasti pargi kujundamisel teadlikult istutatud või on tegemist juhuslikkusega, pole meile teada, aga oma tööga toome need tammede ringid rohkem esile ja täiendame mõne tamme istutamisega,” märgib Ruumet, lisades, et tegemist on energeetiliselt väga positiivse kohaga.

Suvi edeneb: kellele puhates, kellele higi pühkides tööd rabades. Uulu mõisapargi ja tammeallee taastajate tööraportis on üle 140 eemaldatud vana ja ohtliku puu, osaliselt tehtud võsahooldus tammealleel ja teistel pargipuudel ning alustatud puudeistutamine. 130 puud ja põõsast ning üle 1200 püsililleistiku (nimekirjas on 13 liiki) saab mulda juulis-augustis. Samal ajal jätkub kõnniteede, valgustuse, parkipinkide ja muru rajamine.

Häärberist algab sirge jalutustee Uulu kirikuni, mida rahvasuu kutsub Akaatsia teeks seda ääristava läätspuuheki järgi.

Pargiarhitekt Kati Niibo nendib projekti kirjelduses, et tegemist on kultuurilooliselt tähelepanuväärse maastikuelemendiga, seda on vaja korrapäraselt hooldada, hekki noorendada. Siis pääseb valgus mõlemalt poolt tammedega ääristatud ja läätspuuhekiga piiratud jalutusteelegi.

 

Uulu mõisa park

* Kaitsealune park, pindala 3,6 hektarit.

* Vana mõisapargi ja tammeallee rekonstrueerimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 37 802 euro ja 22 sendiga. Tahkuranna valla kui tellija omaosalus on 6670 eurot ja 98 senti.

* Peatöövõtja on haljastustööde ja maastikukujundusega tegelev OÜ Matogard Tori vallast.

* Projekteeris OÜ Hüüp, pargiarhitekt Kati Niibo.

* Tööd algasid aprillis, lõpevad septembris.

* Parki rajatakse graniitsõelmetega kaetud kõnniteed, paigaldatakse mastvalgustid ja istepingid, püsikute peenar ning tehakse uusistutust. Avatakse mõisa kõrvalhoonete säilinud müüridele avanevad vaated.

Andmed: Pärnu Postimees